Elva lauluväljak

Avasta Rogosi mõis koos giidiga Kas soovid külastada üht Eesti omanäolisemat mõisa ning kuulda lugusid, mida ajalooõpikutest ei leia? Ootan Sind Rogosi mõisa giidituurile, kus saad avastada ühe Eesti vähestest säilinud kastelltüüpi mõisatest ning rännata enam kui neljasaja aasta pikkuse ajaloo. Giidituuri jooksul tutvud mõisa ruumidega, muuseumiväljapanekutega ja mõisapargiga. Saad teada, millised lood ja legendid on seotud Rogosi mõisaga. See on suurepärane valik peredele, sõpruskondadele, reisigruppidele, kultuuri- ja ajaloohuvilistele, väliskülalistele, kes soovivad avastada Eesti mõisakultuuri. Miks külastada Rogosi mõisat? Rogosi mõis asub maalilise looduse keskel Võrumaal, kus kohtuvad ajalugu, mõisakultuur, kohalikud legendid ja külalislahkus. Kohtumiseni Rogosi mõisa kellatorni all!

Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Katre Arula Meistrikoja disaini- ja käsitööpoes on müügil parim valik autori loomingut: Katre disainitud ja Eestis käsitööna valmistatud 3in1 kotid, mida saab kanda kolmel erineval moel: seljakott-õlakott-käekott, stiilsed seljakotid, käsitöökotid, disain kleidid ja t-särgid. Kõik Katre loodud disainkotid on valminud mööblitööstuse jääkidest. Poest leiab veel perenaise maitse järgi valitud ausat Eesti käsitööd ja Eesti disaini. Gruppidel on võimalik tellida Katre tegevuse tutvustust, kus meister näitab oma töid ja räägib inspiratsiooni- ja saamislugusid. Kokkuleppel toimuvad õpitoad.

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri saalkirik, mille nurgakivi panemine toimus taevaminemise pühal 1877. aastal. Suurte takistuste, õnnetuste ja raha puudumise kiuste valmis kirik 1880 aastal.Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.Mustvee kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühap. kell 10.30 ning kuu viimasel pühapäeval kell 17.00.Kirikus korraldatakse imelisi kontserte ja ülesastumisi.

14.04.1912 tegi Vene lendur Sergei Utotškin Raadi mõisa väljade kohal Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu. Sündmuse jäädvustas noor filmitegija Johannes Pääsuke.Raadi mõisnik parun Liphart laskis oma põllu lennukite maandumisrajaks siluda 1914. aasta suvel, kui sinna maandus kümmekond Peterburi sõjaväeringkonna lennukit.Eesti iseseisvumise järgselt paiknes Raadil lennurügemendi 2. eskadrill. 1950-1960. aastatel kujunes Raadile üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju, kust startisid strateegilised kaugpommitajad. Viimane lennuk maandus siin arvatavasti 1996. aastal.

Alatskivi asulas külastage peale lossi ka Alatskivi kirikut (1636). Kirikumäel asuva huvitava ehituslaadiga kirik on püstitatud mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777-1782. Hiljem on kirik põhiplaanilt ristikujuliseks ja veidi ümber tehtud. Kiriku altarit ehib W. Nolckeni maal "Püha õhtusöömaaeg". Orel on valmistatud Müllerstaedti poolt 1868.a. Alatskivi kirik on tunnistatud kultuurimälestiseks. Kirikus toimuvad jumalateenistused pühapäeviti kell 12:30, sel ajal on võimalik kirikut ka seest vaadelda. Huvitav teada: Alatskivi kalmistule maetud kultuuritegelaste kalmud on riikliku kaitse all.

Ate ehk Kagu-Eesti ateljeed on Võru linnas asuv loomekeskus, mis on Kagu-Eesti loovettevõtjate kohtumispaigaks. Ate loomekeskuses ateljeedes ja stuudiotes toimetab hetkel kokku 18 loovettevõtjat. Nende seast leiab nii tekstiili- kui nahakunstikke, keraamikuid, fotograafe, graafilisi disainereid, muusikuid jpt. Aeg-ajalt toimub loomekeskuses töötubasid ning avatud uste päevi. Ate ateljeed ja stuudiod on avatud siis, kui meie majalised tööd teevad. Võid proovida õnne ja tulla vaadata, kas uksed on lahti või siis minna kindlamat teed ja anda oma tulekust ette teada!

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.