Intsikurmu Südamerada

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga.3,6 km pikkune rada algab tee ääres oleva infotahvli juurest.Matkarada asub Padakõrve looduskaitsealal, mille olulisemad väärtused on Eesti üks võimsaim laanekuklaste asurkond, mitmekesised metsakooslused ning mitmekülgne maastik. Kaitseala eesmärk on laanekuklaste asurkonna, teiste kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsakoosluste ning Kärgandi mõhnastiku kaitse.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.

Soovides vaheldust linna melule, tasub suund võtta kaunile, puutumata loodusega Selli-Sillaotsa õpperajale. Rada asub Alam-Pedja looduskaitsealal, Tartust poole tunnise autosõidu kaugusel. Üle soo, läbi metsa ning kruusateel looklev hästi märgistatud ja rohkete infotahvlitega rada on tasane ning kergesti läbitav. 12 m kõrgusest massiivsetest palkidest ehitatud Suuretüki vaatetornist saad nautida kauneid vaateid rabale igal aastaajal! Kui satud rajale õigel aastaajal, saad suu magusaks teha kohalike söödavate marjadega, nagu mustikas, murakas ja jõhvikas!

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.