Vanavara muuseum Varakoda

Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.

Tigutorniks nimetatakse 2008. aastal Tartus Emajõe paremkaldal valminud 23-korruselist kõrghoonet. Tegemist on kesklinnas asuva ainulaadse arhitektuuriga kortermajaga, mille arhitektideks on Vilen Künnapu ja Ain Padrik. Tigutorn on kui Tartu sümbolhoone - tipust paistab kogu ülejäänud Tartu sama väike kui all-linn keskajal toomhärrale. Tigutorni rajamine tõi kaasa elava üldsuse arutelu teemal, kuivõrd sobiksid Tartu linnapilti kõrghooned, mis võistleksid kõrguselt Tartu Jaani kirikuga, mis on Tartu üks olulisi ja armastatud vaatamisväärsusi.

Ajalooline ja romantiline Elva vaksalihoone, mis rajati 1889. aastal, pani aluse linna sünnile ja arengule. Tänu raudtee ja jaamahoone valmimisele kujunes Elvast populaarne suvituskoht, meelitades siia rohkelt puhkajaid. Elva südames asuv jaamahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning selle kaunis fassaad on iseloomulik 19. sajandi jaamahoonetele. Arhitektuurilise väärtuse tõttu on hoone muinsuskaitse all. Vanaaegne jaamahoone, puidust detailid ja põnev ajalugu loovad mõnusa tausta nii fotograafiahuvilistele kui ka neile, keda paeluvad arhitektuur ja ajalugu. Rongi või bussi oodates saab hubases ootesaalis sirvida elavat raamatukogu, teha kaugtööd või nautida kuuma jooki. Vaksalihoones tegutseb ka kohvik A la Ain, mis pakub maitseid eri maailma paikadest. Jaamahoone ees asub 2017. aastal kogukonna toetusel taastatud purskkaev. Tegemist on samasuguse purskkaevuga, mis rajati sinna juba 1926. aastal ja mis oli 20. sajandil üks Elva sümboleid.

Podmotsa tsässon asub Värska lähistel, vaikses järveäärses külas keset keskaegset külakalmistut. Pihlakate ja sirelite vahele peitunud kabel on ehitatud 1760.a ja pühendatud nelipühadele ehk suvistepühile. Suvisteks ehitakse tsässon noorte kaskedega. Tsässona lähedal seisab suur kivirist, mille kõrval on kaks väiksemat: rahvajutu kohaselt on need suure risti pojad. Kalmistu lähedal asub külakiik ja kollane „erilise maastiku” aken. Külatänavat pidi alla järve äärde jalutades paistab üle maalilise Pihkva järve lahesopi Kulje õigeusu kirik, mis jääb praegu Venemaa territooriumile.

Nõunõu stuudio-pood on pühendunud puhta vormi- ja värvikeelega keraamika loomisele. Tartu vanalinnas jalutades astuge Nõunõu stuudio-poodi kindlasti sisse, sest siit leiate nii unikaalseid lauanõusid kui ka nüüdisaegset kunsti, mis pakuvad rohkelt silmailu. Kohapeal käsitööna loodud keraamikat iseloomustavad selged geomeetrilised jooned ja minimalistlik värvikasutus. Nõunõu loomingut saab lisaks kohapeal nautimisele ka endale koju või kingituseks soetada.Lisaks avamisaegadele on stuudio-pood avatud ka etteteatamisel.Olete oodatud!

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.

Tartu Laulupeomuuseum asub 19. sajandi klassitsistlikus hoones, kus tegutses esimese eesti laulupeo korraldaja ja rahvusteatri rajaja – Vanemuise Selts.Siin esietendus esimene eestikeelne näidend, mille autor oli Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistev naisluuletaja Lydia Koidula, kes pani sellega aluse eesti rahvusteatrile.Muuseumis saab tutvuda nii laulupeotraditsiooni kui ka Vanemuise teatri 150-aastase ajaloo ja pärandiga.Külastajat ootavad interaktiivsed elamused, VR-kogemus, õpitoad ja giidiga ekskursioonid. Lahtiolekuaegadel on avatud ka muuseumi park.

EELK Vastseliina Katariina kirik pühitseti 1772. a. Aastatel 1899-1901 ehitati suur osa kirikust arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber, pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. 1911. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad. See on vendade Kriisade esimene, 24 registriga kontsertorel (renoveeriti aastatel 2002-2004). 1922. aastal sai kirik uue altari ja altarimaali (arvatavasti Tartu kunstnik Krüger) Naised Jeesuse haual. Hea teada: Jumalateenistus toimub pühapäeviti algusega kell 12:00. Täpsem info kodulehel teadete all.