Tõrva keskväljak

Tartu subkultuurimaja, eriliste ja avatud inimeste klubi ja kohtumispaik, kus põimuvad teater, muusika, kino ja rõõm. Pole olemas elitaarkultuuri, massikultuuri ja mittekultuuri. On see, mis puudutab, ja see, mis mitte. On ideed. On sallivus. On avatus.Ka Sina võid olla klubis! Aga noh, ega me ei sunni, kui ei meeldi. Kõigile ei meeldigi Genklubis.Lisaks tegutsevad majas Generaadio, teater Must Kast, baar Möku, plaadipood Gramophonetree Records ja Magasini Tänava Suvila.Programmil saab silma peal hoida Genialistide Klubi kodulehel ja Facebookis.

1865.a. pärinev Valga raekoda on ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajees on mälestustahvel Johannes Märtsonile, kes valitses linna 1902-1917a.Hoone on 1989.aastal restaureeritud ning hetkel tegutsevad hoones Valga linna volikogu ning Valgamaa Arenguagentuur. Kuni 2023.aastani oli seal ka turismiinfokeskus, mis tänaseks on suletud.

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Mikitamäe keskuse esist platsi kutsutakse Tsässonate väljakuks, sest seal paikneb kaks tsässonat teineteise kõrval. Vana tsässon on kogu mandri-Eesti vanim puithoone: selle tõenäoline ehitusaeg on 1694. aasta. Algselt paiknes hoone Tartu-Petseri maantee ääres, kust ta nõukogude ajal ära veeti ja siis lagunema hakkas. 2009. a tsässon renoveeriti ja toodi toonase vallamaja ette platsile. Vahepeal, 1998. aastal, oli aga ehitatud uus tsässon. Mõlemad Mikitamäe tsässonad on pühendatud apostel Toomasele ning külapüha on tuumapühapäiv ehk oltuspühi, mida peetakse nädal pärast lihavõtteid.

Avasta Eesti kirjanduse süda: Oskar Lutsu majamuuseum Tartus! Majamuuseum on vaikne ja võluv paik, mis viib sind ajas tagasi ning pakub ainulaadse võimaluse heita pilk ühe Eesti armastatuima kirjaniku, Oskar Lutsu (1887–1953), ellu. Muuseum asub 20.sajandil valminud funktsionalistlikus majas, kus on säilinud autori isiklikud esemed, mööbel, käsikirjad ja töölaud. Püsinäitus avab Lutsu mõjukust kirjanduses, teatris ja filmis. Autentne miljöö ja soojad lood pakuvad sisukat elamust ka neile, kes tema nime alles avastavad. Gruppidele pakume tunnist giidituuri, mille raames saab ülevaate nii kirjaniku elust kui loomingust. Tegu ei ole lihtsalt muuseumiga, vaid koduga, kus kirjandus ja elu kohtuvad!

Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini.Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

Võru linna ühes vanimas majas asuvas muuseumis, saab tutvuda Võru linnaarsti ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga. Endises elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, mis on sisustatud Kreutzwaldile ja ta perekonnale kuulunud esemetega. Kõrvalhoones on sisukas kirjanduslik väljapanek. Aidahoones tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Eraldi väljapanek räägib eesti rahuseeposest "Kalevipoeg". Külastajatele on vaatamiseks originaaltööd paljudelt eesti kunstnikelt. Esindatud on Gunnar Neeme, Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Jüri Arrak, Vive Tolli, Juss Piho, Toomas Kuusing. "Kalevipoja" täistõlked on ilmunud 14 keeles. Gruppidele ettetellimisel giidituurid ja erinevad õpitoad.Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning suitsusaun-pesuköök ja kelder.