Tehvandi Pickleball

Kalaretk Võhandu jõel, Lämmijärve läänekaldal, Värska lahel või Peipsi järvel Piirissaare ümbruses. Kalastamise täpse koha Vana-Võromaal või Setomaal lepime eelnevalt kokku.Kalaretk toimub neljakohalise mootorpaadiga saatjaks paadijuhina kogenud kalamees. Isiklik kalapüügi varustus palun endal kaasa võtta. Olemas on turvavarustus.

Kamari paisjärve puhkeala on saanud suvitajate seas populaarseks puhkepaigaks! Tule naudi kaunist vaadet järvele ja selle saarikutele!Puhkealal on liivarand, rannajalgpalli- ja -võrkpalliväljak, tasuta madalseiklusrada, pingid ja tualett.Puhkealal asub veelauakeskus WPark - Põltsamaa Weikpark.Tule veeda tegus päev puhates ja veemõnusid nautides!

Laiuse voor (ka Laiuse mägi) on Vooremaa maastikurajooni kõrgeim voor.Laiuse voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas, umbes 6 km. kaugusel Jõgeva linnast. Voore kõrgus merepinnast on 145,4 m.Laiuse voorel paikneb Vilina küla koos muistse Vilina linnamäega. Voore tipus asub Laiuse Siniallikas, mis rahvapärimuses on tuntud oma tervistava toime poolest.Voorelt avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Põhjas on näha Pandivere kõrgustik oma kõrgemate tippude, Emumäe ja Kellavere mäega.Suviti toimuvad siin kontserdid sarjast "Kaunid taevalae kontserdid".Siin on mõnus pidada pikniku ja nautida vaadet!

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Lüllemäe terviserajad on külastajale aastaringseks kasutamiseks. Radadele on oodatud kõik huvilised kõndima, matkama, jooksma, rattaga sõitma, suusatama. Iga huviline saab valida endale sobiva pikkusega raja: 0,6, 1, 2, 3 või 5 km. Rajad on erineva profiiliga - kergest kuni raskeni. Radade läheduses asub 14. elemendiga madalseiklusrada lastele ja multifunktsionaalne spordiväljak. Talved ootavad eriti Lüllemäe kuplilisele maastikule külastajaid, kuna siis on võimalus kasutada lumetuubirada ja mäesuusanõlva koos trosstõstukiga ning kel oma varustus puudub, saab seda kohapealt rentida. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskuses asub jõusaal ja keskuse kõrval on ka eraldi saunamaja.

Peipsiveere looduskaitseala soodes, rabades ja metsades leidub külluslikult marju ja seeni, mille korjamine on eestlaste jaoks alati olnud suvine traditsioon.Kogenud ja korilasehingega giidi juhatusel matkame kohtadesse, kust leiab Eesti looduse parimaid delikatesse mustikatest jõhvikateni. Saame teada, kuidas leida need päris oma marja- ja seenekohad ning mida korjata, mida jätta metsa ja kuidas marju-seeni talveks säilitada.Retked toimuvad juuli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Retke lõpetuseks valmistame metsas elaval tulel maitsva roa enda korjatud loodusandidest. Tule marju noppima ja seenele!

Kanuumatk kevadisel Võhandu jõel eeldab kindlasti varasemat sõidukogemust kuid pakub kindlasti elamust. Jõgi on kiirevooluline, kärestikud ja vanad veskikohad (tuntumad on Viira, Süvahavva ja Reo veski) nõuavad sõitjalt suurt tähelepanu. Veskitammidest laskumisel võib esipingil istuja saada üle kanuuservade endale sülle ämbritäie karget vett. Viira tehiskärestikul pole väga harudalased ka ümberminekud, kuid selle peale oleme me mõelnud ja ettevalmistusi teinud. Matka korraldaja juhendab matka alguses ning on kaldalt saatjana kohal veskitammide ja silla kohtade juures kus tehakse matkajatest ka fotosid. Jõge ümbritsevad liivakivipaljandid, mida Võhandu ääres müürideks kutsutakse. Suvel on veevool rahulikum ning teatud jõeosadel võib vett nappida. Matka Võhandul on võimalik planeerida ka 2-3 päevasena läbides nii kogu Võhandu maratoni teekonna. Kevadise suurveega saab läbida ka Eesti pikima allavett kulgeva veetee pikkusega ca 154 km. Matka korraldame alates 6-liikmelisele seltskonnale.

Põgenemistuba Safecracker Tartus pakub põnevust ja väljakutseid, mis sobivad nii sõprade, pere kui ka kolleegidega mängimiseks. Mängu käigus tuleb lahendada mõistatusi, mis nõuavad nii loogilist mõtlemist kui ka meeskonnatööd. Samuti on ohtralt võimalusi üle mõtlemiseks ja enda üle naermiseks. Põgenemistuba sobib ka lastele, kuna mängus ei ole hirmutavaid elemente. Põgenemistoas on võimalik kasutada kuni kolme vihjet, mis aitavad lahendada keerukamaid ülesandeid. Pärast mängu saab iga võistkond mälestuseks kaasa protokolli oma põgenemise kohta. Astu mängu – murra kood ja pääse välja!