Tartu rattapark

Kanuumatk kevadisel Võhandu jõel eeldab kindlasti varasemat sõidukogemust kuid pakub kindlasti elamust. Jõgi on kiirevooluline, kärestikud ja vanad veskikohad (tuntumad on Viira, Süvahavva ja Reo veski) nõuavad sõitjalt suurt tähelepanu. Veskitammidest laskumisel võib esipingil istuja saada üle kanuuservade endale sülle ämbritäie karget vett. Viira tehiskärestikul pole väga harudalased ka ümberminekud, kuid selle peale oleme me mõelnud ja ettevalmistusi teinud. Matka korraldaja juhendab matka alguses ning on kaldalt saatjana kohal veskitammide ja silla kohtade juures kus tehakse matkajatest ka fotosid. Jõge ümbritsevad liivakivipaljandid, mida Võhandu ääres müürideks kutsutakse. Suvel on veevool rahulikum ning teatud jõeosadel võib vett nappida. Matka Võhandul on võimalik planeerida ka 2-3 päevasena läbides nii kogu Võhandu maratoni teekonna. Kevadise suurveega saab läbida ka Eesti pikima allavett kulgeva veetee pikkusega ca 154 km. Matka korraldame alates 6-liikmelisele seltskonnale.

Verhulitsa terviserajad pakuvad mõnusa segu loodusvaikusest ja mitmekesisest maastikust, mis sobib ideaalselt nii igapäevaseks liikumiseks kui ka pikemaks välitreeninguks. Rajad looklevad vahelduva reljeefiga metsamaastikul, pakkudes jooksjatele, matkajatele ja ratturitele värsket õhku ning füüsilist pingutust just endale sobivas mahus. Võimalik kasutada eri pikkustega radu (1,2,3,5 km), mis teevad sellest piirkonnast ühe Setomaa parima treeningkoha ka kaartide ja kompassiga liikujatele. Kuna rada ristub RMK matkarajaga, on võimalik pikendada jalutuskäiku ja avastada ümbruskonna looduslikku mitmekesisust ka väljaspool terviseraja põhiradasid. Talvel muutuvad samad ringid hästi läbitavateks suusaradadeks, mis meelitavad nii klassika- kui uisutehnika harrastajaid. Parkimisvõimalus on kuni 50 autole. Valgustust rajal ei ole, mistõttu sobivad külastuseks eelkõige päevased tunnid. Info raja hetkeolukorra kohta leiab terviseradade veebilehelt.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Jõululaev Hilara jõetrammisõidud liinil Lodjakoda-Atlantis-Lodjakoda. Laeval ootab reisijaid jõuluvana, soe jook ja piparkoogid. Laevasõidul näeb kauneid Tartu jõevaateid.Hilara on väärika ja toimeka ajalooga jõelaev, mis ehitatud inimestele mõnusa meeleolu loomiseks nii suvel kui talvisel ajal. Emajõel on Hilara sõitnud juba enam kui 10 aastat. Reisijaid võtab pardale kuni 36 ja seega on kahes reisijatesalongis ning vööri ja päikesetekil ka praeguse keerulise aja tarvis ruumi küllaga.Tähelepanek! Hetkel lubatakse ühel laevasõidul pardale 50% laeva täituvusest, st maksimaalselt 18 inimest.

14 korviga discgolfi park Voorel Jõgevamaal ootab sind.Rada algab Voore Seltsimaja eest. Rada lookleb maastikul ja on sobilik nii harrastajale, kui ka juba edasijõdnutele. Kettad peavad omal kaasas olema.Rada on avatud aastaringselt, vastavalt ilmastikuoludele.

Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.

Elistvere õpperada on Tartu maakonnas Elistvere külas asuv õpperada. Rada on edasi-tagasi 2 km pikk ning saab alguse Elistvere loomapargist. Õpperaja lõpus ootab maagiline Elistvere järv koos vaatlustorniga, kust avaneb hea vaade nii järve ümbritsevale taimestikule kui ka rohupuhmades ringi jooksvale loomastikule. Külastajat abistavad teeäärsed teabetahvlid ning rajal on mitu vaateplatvormi. Rada on läbitav ka ratastooliga ja lapsevankriga. Õpperajale pääseb vaid loomapargi lahtiolekuaegadel. Loomapargi külastus on tasuline. - Juuni lõpuni kinni

Ristipuud ja -metsad on tunnistuseks ühest ainulaadsest, praeguseks vaid Vana-Võromaal teada ja tuntud matusekombest. Põliste võrokeste seas on püsinud vana tava kadunukese viimsel teekonnal kodust surnuaeda lõigata teeäärse puu sisse rist. Matustel puusse risti lõikamise komme põhineb väga vanal uskumusel, et kadunukese hing jääb puhkama kasvavasse puusse. Ristimärk aitab surnuhinge „kinni hoida“ teispoolsuses, et ta ei tuleks elavate juurde koju käima ajal, mil ta pole oodatud. Huviline saab teisi ristipuid ja metsatukkasid leida ristipuude kaardirakenduse abil.