Tartu Püssirohukelder

Väikese kausi tegemise töötuba sobib hästi erinevas vanusegrupis käsitööhuvilistele. Töötoa käigus valmib näputööna üks väike kausike, mille iga osaleja kohe ära kaunistab ja glasuurib. Siin saate lasta lendu oma loovuse ja unistused ning panna proovile oma käelise tegevuse.Kausid saab kätte peale kuivamist ja ahjus põletamist (ca 1,5 nädala pärast).Saadame need kõigile kenasti postiga koju või tuleb keegi osalejatest ise järele.Lisaks käsitöö õpitubadele saab meie Keraamikahoovi poest osta erinevaid savitooteid.

Põlva keskväljak on nagu elutuba väliruumis, mõnus kohtumispaik südalinnas, mis meelitab igas vanuses inimesi. Lapsi tõmbavad liivakast, väike liumägi ja purskkaev, lauatenniselaua taga on mõnikord lausa järjekord. Istumiseks on pikad pingid, üksikud kõrrelistest ümbritsetud istumispakud, seljatoega kiiged, lamamiseks laiad alused ja turnimiseks suured klotsikuhjad. Ka traditsioonilist turgu peetakse siin edasi.EV100 ruumiprogrammi raames valminud väljak avati 2018. aasta suvel. Projekteerijad H. Rebane, E. Metusala ja K. Kuldkepp.Läheduses on Põlva Maarja kirik, Põlva järv, Põlva Kaubamaja.

Võru linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses ning esimest korda on see selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson. Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda. Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju. Kreutzwaldi pargis on ligipääsetav rada.

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva kirik on ajaloolise Võrumaa vanimaid kirikuid. Kirikus on haruldusteks vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Kiriku torni tipus, nagu paljudel teistel Vana-Võromaa kirikutel on kukk (kikas).Huvitav teada: legendi järgi hoiab kiriku võtit kiriku seina sisse müüritud põlvitav Maarja-nimeline tüdruk. Jumalateenistus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Video Põlva Maarja kirikust

Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg" ning mängulisel moel on võimalus tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoovi on paigutatud omapärased Kalevipoja suuruses tööriistad või tema mööbel. Ja mis kõige toredam – kõik need esemed on mänguhoovis muutunud omamoodi atraktsioonideks, millel saab turnida, kiikuda või niisama ilusat ümbrust nautida.. Siin saab pidada ka sünnipäevi ja seminare. Rahvamajas saab korraldada erinevaid üritusi. Suurde saali mahub ca 100 inimest, väiksesse 30.

Muuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust tutvuda Eesti maaelu ja selle arenguloogaMuuseumis on põnevad näitused, lastele ja täiskasvanutele mõeldud interaktiivsed muuseumitunnid, meistritoad, kokakoolid, tutvumist ootavad laudaloomad ning muuseumi ponid viivad lapsi sõidule. Kõike seda saab nautida mõnusas hubases keskkonnas.Muuseumis toimub mitmeid traditsioonilisi, aga ka uudseid koguperesündmusi. Muuseumi ruume ja territooriumi saab rentida sündmuste läbiviimiseks.

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Sillapää lossis avati 1995. aastal. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ja Euroopa vanimat paberivabrikut. Kõige vanemad eksponaadid ongi pärit paberivabriku algusaegadest: 1786. aastast Räpina paberiveski vesimärgiga kaltsupaber, 1862. aasta pudeliposti dokumendid, 1865. aasta paberitegemise ammutusraam vesimärgiga jne.Lisaks püsiekspositsioonile korraldab muuseum erinevad näitusi ja giidiga jalutuskäike mõisaparki ja Räpina Aianduskooli kollektsiooniaeda.Virtuaaltuur

Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid.Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstus on tänaseks taastatud ning avatud. Lisaks restaureeritud hoonele näeb meiereis ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks. Rutikevere meierei annab väga hea ettekujutuse sellest, milline oli piimatööstus 1930. aastatel.Meierei tegutseb muuseumina ning on avatud ettetellimisel.