Tartu laululava

Laastudest saab lisaks praktilistele toodetele valmistada ka erinevaid kaunistusi nii koju, kui kontorisse.Õpitoas õpivad osalejad juhendaja näpunäidete järgi valmistama laastust ehteid (jõulupallid, jõulutähed), kaarte, kaunistusi, magneteid, kuusekesi. Igaühel valmib omanäoline ja eriline ese, mille saab endaga koju kaasa võtta.

Lõuna-Eestis asuv Kallaste on juba aastakümneid teada-tuntud kalurite linn, siin asub Eesti suurima järve, Peipsi järve, üks suurimaid kalatootmisi. Looduslik ja puhas Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas! Rannapuura kalapood müüb järvest püütud kala ning valmistab sellest head ja paremat! Poes on suur valik suitsutatud ja külmutatud kalatooteid ning kalakulinaaria tooted võtavad kõigil suu vett jooksma. Valikus on näiteks nii ahvenafilee lõigud punases marinaadis ja kuumsuitsurääbis õlis kui tšugudai.Rannapuura kalapood pakub vastavalt hooajale ka värsket kala!

Akrüüli valamise töötuba - parim viis ühendada kunst ja meelelahutus! Külastajad saavad Aparaaditehases asuvas Paintbar Stuudios samaaegselt kunstialase kiirkoolituse ja võimaluse nautida üksteise seltsi. Külalised valmistavad iseseisvalt või koos juhendajatega omanäolised maalid, mille võib endaga mälestuseks kaasa võtta. Paintbari töötoad sobivad kõigile huvilistele, eelnev kunstialane kogemus pole vajalik.Valikus on nii pintsli ja värvidega hullamist kui ka akrüülivalamise töötubasid. Soovi korral katame laua suupistete ja joogipoolisega. Rohkem infot Paintbarshopi töötubade kohta.

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. Alates 1817. aastast töötas Baer Königsbergis zooloogia ja anatoomia professorina. Hiljem Peterburis tegeles ta mitmete teadusvaldkondadega, sealhulgas antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta Tartus, kus kirjutas oma kolme köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales aktiivselt Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta valiti 1869. aastal. Tartu kesklinnas Toomemäel asuv Karl Ernst von Baeri mälestusmonument valmis 1886. aastal ning selle autor on M. Opeku.

Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur.Jaama ees on rattaparklad ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Jõgeva linnas. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.