Rõuge Suurjärve Külalistemaja

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

Tartus asuv Kuradisild on on üks väheseid säilinud 20. sajandi alguse betoonsildu ning koos Inglisillaga moodustab see ühe Tartu sümbolitest. Sillale on oodatud jalutama kõik, eelkõige muidugi ajaloo ja arhidektuuri huvilised külastajad. Kuradisild on ehitatud 1913. aastal Romanovite dünastia 300. aastapäeva tähistamiseks ja seda kaunistab Vene keisri Aleksander I pronksreljeef "Alexandro Primo". Nimi "kuradisild" pärineb legendide kohaselt silla tumeda välimuse tõttu, mis lisab kontrasti heledale Inglissillale. Kuradisild on ideaalne paik jalutuskäikudeks või põnevate fotode tegemiseks!

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Lodjakoja teemapargis saab igaüks oma silmaga vaadata, kuidas ehitati ajaloolist laeva - 24 m pikkust kahemastilist Emajõe-Peipsi lotja. Lisaks on kõik oodatud lodjamudelit meisterdama, madrusetarkusi õppima, külastama sepikoda, proovima vanaaegseid lodjandusega seotud töid ja uurima lodjalaevanduse ajalugu. Kinokojas saab vaadata lodjakroonikaid ja slaidiseeriaid. Giidituure ja töötubasid pakime gruppidele ettetellimisel. Lodjakoda on ühtaegu ajalooliste laevade ehituskeskus, muuseum, teemapark, konverentsi- ja näitusepaik. Siit algavad viikingi- ja lodjaretked, siin on oma kohvik ja sadam. Teemapargis ootab sind avastamisrõõm: õpperada tutvustab laevaehitust ja sepiseid, laevasõidu simulaator viib vee peale, ujutusvannis saab proovile panna oma meisterdatud mudeli. Väikseid külastajaid rõõmustavad mängulaev, liivakast-lootsik ja klotsinurk, suuremad saavad nuputada 3D puslede kallal. Kõigile pakuvad lõbu köieveomasin ja vanaaegsed sportmängud. Külastades Lodjakoda, aitad teha ajalugu!

1480 m2 suuruse Laidi aia märksõnadeks on maakivid ja okaspuud. Okaspuid on aias üle saja, millest üle 50 erineva sordi on elupuud. Maakive armastav pere on loonud erinevaid põnevaid aiakujunduselemente: kivikorvid, teerajad, postid. Aias on sillakesed, veesilmad, kiik ja tuuleveski.Kevadel rõõmustavad värviküllased tulbisordid ja rododendronid, suvel ilutsevad perenaise lemmikud - erinevad begooniad. Üheaastaseid suvelilli aias peaaegu ei ole, on püsikutepeenrad ja amplid.Aias on mängunurk, kus lapsed saavad end mõnusasti tunda. Perenaine teeb huvilistele meeleolukaid aiatutvustusi.

MyItaly Toidustuudio avatud köök-söögitoas valmivad suurepärased Itaalia maitsed! Tõeline elamus ja toitlustus lahkes Itaalia võtmes! Kogemust kümme aastat!Rännak PIZZAmaailma sisaldab pizza valmistamise teoreetilist osa, juhendatud kolmekäigulise menüü valmistamist ja selle nautimist: • Eelroog: klassikaline mix lihast, juustust, pestodest, focaccia.Oliivid, pesto, tuunikalaga täidetud tšillikaunad, artišokid.• Pearoog: PIZZA• Magustoit: puuviljad ja ahjusküpsenud pizzakestas maguscannolo lambapiima-ricotta´ga Teiste töötubade ning lastele mõeldud menüüdega saab tutvuda siin.

Veelinnu talul on pakkuda majutuseks kolm kämpingumaja, mis asuvad männimetsa serval, Õrsava järvest umbes 80 m kaugusel. Kõikides kämpingutes on lai voodi ja narivoodi. Täpselt sobilik peredele. Lisaks on võimalus kasutada välikööki ja grilliplatsi. Väliköögis on pliit, veekeedukann ning toidu valmistamiseks ja söömiseks vajalikud nõud. Soovi korral saab männimetsa all telkida ja Õrsava järvel seilamiseks laenutada sõudepaati, olemas on pesemisvõimalus. Veelinnu Talu kämpingutel on nüüd ka märgis "Matkajasõbralik".

Tartu kesklinnas märkate kindlasti Ülikooli 16 asuvat Von Bocki maja (1780), mis kuulus oberst M. J. von Bockile. 1802. aastast on maja ülikooli kasutuses, seal toimus ka taasavatud ülikooli avaaktus. 1839 ostis Tartu Ülikool maja ära. Maja taasavati renoveeritud kujul 2007. Selle Raekoja-poolsel otsaseinal on seinamaal Tartu ülikooli peahoonega ning Jakobi tänava poolsel seinal Alar Madissoni fotonäitus käesoleva aja ülikooli õppejõudude ning legendaarsete professoritega. Huvitav teada: Von Bocki maja on erinevatel aegadel olnud asupaigaks Tartu ülikooli kliinikule, veterinaariakoolile ja Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogule. Kultuurimälestiste riiklik register