Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.
Korraldame Taevaskojas aastaringselt fatbike matkasid. Kevadest sügiseni matkame mööda metsaradu Ahja jõe ürgoru kallastel. Talvel põikame ka Taevaskoja järvejääle. Tuntumad kohad teekonnal on Suur- ja Väike Taevaskoda, Neitsikoobas, Kiidjärve vesiveski ja mõisapark. Matk kulgeb enamik ajast Lõuna-Eesti vaheldusrikkal maastikul mööda ilusaid metsaradu. Matk on jõukohane kõigile, kellel pikkust vähemalt 150 cm. Tempo on rahulik, iga 15-20 minuti tagant teeme hingetõmbe ja jutupause. Räägime loodusest ja siinsetest vaatamisväärsustest. Taevaskojal on rikkalik ajalugu ja kultuuripärand, siin on muistsete eestlaste pühad paigad ja allikad. See piirkond on tuntud oma liivakivipaljandite ning maagiliste metsaradade poolest. Sõiduks kasutame tavalisi fatbike rattaid ja elektrilisi fatbike rattaid ehk e-fate. Soovitused riietumiseks aga ka infot matkaks kasutatava varustuse kohta leiad meie kodulehelt. Soovi korral saab lisaks tellida ka toitlustust.
Oled sa kunagi viibinud tuhandete inglite ja haldjate keskel? Siia Inglimuuseumi paradiisi oleme perega kogunud üle 5000 eksponaadi.Uue väljapanekuna on tutvumiseks klaasimaailm. Inglite Kodu on koht, kus saab olla kaugel eemal ülejäänud maailmast ning nautida tassikese tee/kohviga seda imelist maailma (võimalus ette tellida võileivatordi või Inglikoogi maiustamine Inglimuuseumis, suvekuudel: Roosisalongis, Ingliterassil, Haldjaaias või Elulõnga lehtlas).Võimalus osta teemakohaseid kingitusi.
Kalaretk Võhandu jõel, Lämmijärve läänekaldal, Värska lahel või Peipsi järvel Piirissaare ümbruses. Kalastamise täpse koha Vana-Võromaal või Setomaal lepime eelnevalt kokku.Kalaretk toimub neljakohalise mootorpaadiga saatjaks paadijuhina kogenud kalamees. Isiklik kalapüügi varustus palun endal kaasa võtta. Olemas on turvavarustus.
Laossina tsässon ehk külakabel asub juba keskajast pärineval külakalmistul, mis on tänini kasutusel. Hoone on tõenäoliselt ehitatud 1865. aastal. Tsässona taga seisab mitu keskaegset kiviristi. Hoone nimepühak on Neitsi Maarja ning külapühana peetakse siin 21. septembril väike-maarjapäeva (väiko-maar´apäiv). Siis tuleb kalmistule rahvast lähedalt ja kaugelt, papp peab teenistuse, haudadel (matuste pääl) pakutakse head-paremat süüa ja juua ning vahel peetakse maha ka üks korralik kirmask ehk külapidu.
Laiuse Õlemuuseum ootab huvilisi aastaringselt, kus saab tutvuda muuseumi looja Aime Langi valmistatud õlest esemete püsinäitusega. Külastusprogrammi käigus saab ülevaate õle-, roo- ja kasetohust ning nendest valmistatud toodetest, mis on tehtud erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia). Õlekultuuri on Laiusel viljeletud üle 25 aasta. Kultuuripärandina on ka täna õlekultuur populaarne ja jätkusuutlik. Külastusprogramm on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurihuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks.Kuldsete kohtumisteni!
Rahulik ja mõnus giidituur viib meid nautima Tartu parkide ja kaldapealsete omapära.Pargid on võluvad igal aastaajal, pakkudes naudingut Eesti loodusest nii kevadisel tärkamisajal, suvises roheluses, sügiseses värvikirevuses kui talve vaikses lumises rahus.Linnamelust pisut eemale viiv jalutuskäik pakub võimalust tutvuda parkides leiduvate kultuuriväärtustega, kirjanduslooliste seoste ja Eesti looduse omapäradega.Tuur sobib rahulikumat tempot armastavatele rändajatele, saatjate programmiks, konverentside ja ettevõtete või projektipartneritest väliskülalistele, soolo- ja paariränduritele jpt.
1540. aastal valminud Uue-Saaluse mõisal oli mitmeid omanikke, esimesena kuulus see Reinhold Salisele, kelle järgi sai mõis ka nime (Neu Salishof). Mõisasüda asus kauni Kavadi järve idakalda kõrgel künkal. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Pärast seda Uue-Saaluse mõis riigistati, maad jagati Vabadussõjast osavõtnutele ja mõisa töölistele, kes elasid mõisas kuni nende oma majade valmimiseni. Hiljem kasutati mõisahoonet rahvapidude korraldamiseks, kahel aastal koolina ning seejärel rahvamajana. Praeguseks on säilinud üksnes varemed.