Peedu-Nuti vesiveski kompleks

Hubases keskkonnas saab meeleolukalt aega veeta koos sõprade või kolleegidega. Katame teile maitsva lõunalaua, tutvustame puidu ning metsaga seotud pärimust ning meisterdame koos töötoas.Lisaks puidust meisterdamise töötoale:* tutvume puiduaida ja puidust käsitööga* ootab ees puiduteemaline meelelahutus* lõunasöök: ahjukartul, hapukapsas või salat, seapraad, magustoiduks kamavaht pohladega, kohv, maitsevesiKestus 3 tundi

Tuuril saab põhjaliku ülevaate Juhan Liivi elukäigust, loomingust ja temaga seotud kunstilistest tõlgendustest. Samuti saab Juhan Liivi kodutalus kogeda miljööd, milles elas 19. sajandi eesti talurahvas. Giidituuril anname ülevaate piirkonnale iseloomuliku kolme kultuuri koosmõjust. Ühendatud on kaks peamist suunda: eesti talupoja elu ning Juhan Liivi elu ja looming Eesti kultuuri kontekstis. Tutvustatakse taluhooneid, esemeid ja nende funktsioone. Talurahva elu raamistikus selgub, millistest tingimustes võrsus Juhan Liiv. Samuti on muuseumi näitustel ka kaasaaegsed lahendused, mille abil saad minna Juhan Liivi kui looja mõttemaailma. Vastavalt grupi valmisolekule ja huvile on võimalik teemasid varieerida. Giigituure pakume enamasti vaid ette tellimisel.

19. sajandi linnakodaniku muuseum asub Tartu vanalinna ühes omanäolisemas ja ajaloolisemas piirkonnas, vahetus läheduses Jaani kirikule. Muuseum paikneb 1740. aastatel valminud puithoones, mis on üks vanimaid säilinud elumaju Tartus. Ajaloolise miljöö ja detailitäpselt taastatud sisekujundusega hoone viib külastaja ajas tagasi 19. sajandi algusesse, mil Tartu kujunes jõukate kodanike ja käsitööliste elavaks linnaks. Muuseumis saab tutvuda 1830. aastate bürgerimaja interjööri, eluolu ja toonaste linnakodanike argipäevaga. Näha saab erinavaid tube, mis sisustatud ajastule omases saksapärases biidermeierstiilis. Õdus ja ajastutruu õhkkond pakub võimaluse tajuda 19. sajandi Tartu kodu argielu lõhna, heli ja visuaali. Suvehooajal on avatud ka väike aed, kus kasvavad toonased tarbetaimed ja lilled, pakkudes aimu, milline võis olla linnaelanike kodune rohelus pea kaks sajandit tagasi. Võimalik osaleda temaatilistel ekskursioonidel ja haridusprogrammides.

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.

Tule oma seltskonnaga lõbusalt aega veetma Tartus Aparaaditehases asuvasse Gerda Retter Design stuudiosse! Siin ootab teid inspireeriv ja loov töötuba, kus igaüks saab meisterdada enda kätega ainulaadseid nahkehteid – olgu need kõrvarõngad, kaelakee, käevõru, pross või mansetinööbid. Töötuba viiakse läbi disaineri juhendamisel, kes õpetab kasutama erinevaid tehnikaid, sealhulgas materjalist välja lõigatud vormide kaunistamist fooliumiga. See on ideaalne võimalus luua isikupärane kingitus endale või sõbrale. Iga meisterdatud ehe tuleb kaasa stiilses ehtekarbis. Tule meie juurde näiteks oma firmaüritust, sünnipäeva või tüdrukute õhtut pidama. Samuti korraldame ka avalikke töötube. Töötuba on sobilik kõigile – eelnev käsitööalane kogemus ei ole vajalik. Soovi korral saab laua katta maitsvate suupistete ja joogipoolisega, et kogemus oleks veelgi meeldejäävam.

Muinasjutuline Alatskivi loss ootab avastamist Lõuna-Eestis, vaid umbes 40 km Tartust. Lossis rändad ajas tagasi 19. sajandisse, tutvud aadlipere elu ja mõisa igapäevaga ning kohtud teenijatega, kes sada aastat tagasi siin töötasid, kes on keldrikorrusel vahakujude abil ellu äratatud. Lossigiidid jutustavad haaravaid lugusid ning külastajad saavad ise käed külge panna keraamikakojas, valmistades isikliku suveniiri. Kolmel korrusel kulgeva näitusega tutvumiseks varu vähemalt poolteist tundi. Lossi kolmandal korrusel asub helilooja Eduard Tubina muuseum, mis tutvustab ühe Eesti tuntuima muusiku elu ja loomingut. Lossi kõrval olev endine sõiduhobuste tall annab ülevaate mõisa majandamisest ja igapäevasest toimimisest. Alatskivi loss on osa Sibulatee piirkonnast, mida saab avastada ka National Geographicu säravkollase akna kaudu. Jaluta lossipargis, naudi loodust Alatskivi matkarajal, ööbi romantilistes lossi sviitides ja maitse kohalikke roogi lossi restoranis.

Värska Talumuuseum on ainulaadne paik Setomaal, mis pakub põhjalikku sissevaadet 1920. aastate jõuka seto kindlustalu ellu. See on suurepärane koht, kus kogeda seto kultuuri, arhitektuuri ja traditsioone. Hoonete kompleksi kuuluvad suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, heinaküün, meeste töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik - ülevaate saab kogu seto arhitektuurist. Muuseumis elavad ka ehtsad Eesti taluloomad. Ettetellmisel pakutakse erinevaid töötubasid- sõira valmistamine, leivategu, seto pitsi heegeldamine jpm. Rehe all on avatud Setomaa suurim käsitööpood! Tule külla!

Kaarsild on jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel. Sild on ehitatud aastatel 1957-1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamentidele. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat.Kaarsild renoveeriti 2017. a. Pimedal ajal on sild valgustatud, lisaks kostuvad iga päev sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt muusikateosed, mida saadab vastav valguskujundus. Kaarsilla heli- ja valguskujundus on Eestis seni ainulaadne omataoline avaliku ruumi projekt.Kaarsilla kõrval asub ka II maailmasõjas hävinud Kivisilla makett.