Metsapiiga Talu saunamaja

Laiuse Õlemuuseum ootab huvilisi aastaringselt, kus saab tutvuda muuseumi looja Aime Langi valmistatud õlest esemete püsinäitusega. Külastusprogrammi käigus saab ülevaate õle-, roo- ja kasetohust ning nendest valmistatud toodetest, mis on tehtud erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia). Õlekultuuri on Laiusel viljeletud üle 25 aasta. Kultuuripärandina on ka täna õlekultuur populaarne ja jätkusuutlik. Külastusprogramm on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurihuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks.Kuldsete kohtumisteni!

Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal seisab kivist Seto lauluema kuju. See on mälestusmärk kõikidele Setomaa lauluemadele. 1986. aastal valminud kolme meetri kõrguse kuju ümber on mitmed mälestuskivid kohalikele lauluemadele. Lauluema kuju juurest avaneb hea vaade Obinitsa järvele ja küla vanemale osale ning siin on hea koht grupipildi tegemiseks.Lauluema kuju vasakul käel on Obinitsa vana kool-kirik (1904).

Tõrva terviserada asub Vanamõisa järve ümbritsevas looduskaunis parkmetsas, kulgedes mööda põlispargi tee- ning järveümbruse metsaradu. Selle kaudu on ühendatud Tõrva gümnaasiumi hoone, Vanamõisa järve rannaala ja gümnaasiumi staadionikompleks. Matkaring valiti 2017. aastal parimaks tervisespordirajatiseks. Tõrva terviseraja matkaringi pikkuseks on 11,1 km. Talvisel ajal on pargis erineva pikkusega valgustatud suusarajad. Tõrva terviserada koos Tõrva staadion, Tõrva Veemõnula, välijõusaali, madalseiklus- ja discgolfi rajaga moodustub suurepärane spordikompleks.

Hämsa Maheresto ja Heaolukeskuses saab kogeda ehedat ja traditsioonilist Eesti suitsusauna, mis on osa Vana Võrumaa suitsusaunakombestikust ning kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Hämsa suitsusaun on ehe musta laega saun, kus lavale mahub korraga kuni neli inimest ning kus kuumuse ja leili pehmus tekib just suitsusauna eripärase kütteprotsessi käigus. Suitsusauna kõrval asub tiik, kuhu leilivõtjaid saavad end nii suvel kui ka talvel keha jahutamiseks kasta. Suitsusaunaga samas kompleksis asub ka soome saun, mida võib lisavõimalusena kasutada. Soome saun paikneb hubases saunamajas, kus on mõnus lounge-ala kuni 8-le inimesele ning lavale mahub korraga 4 saunalist. Saunamaja teisel korrusel on 6-le külalisele voodikohad, mis annab võimaluse pikemalt peatuda. Hämsa Heaolukeskus on ideaalne paik, kus aeg maha võtta ja nautida traditsioonilist saunaelamust koos pere, sõprade või kolleegidega.

Kuremaa veski kuulub Kuremaa mõisa hoonetekompleksi ning avati renoveerituna 2009. aastal. I korrusel asub kaminaga peosaal ja müügilett. Suvel tegutseb veskis kohvik. II korrusel saab korraldada üritusi ja näituseid. III korrusel on ekspositsioon Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest – korruse ehteks on Kuremaa tuuleveski makett. IV korrusel, kõige kõrgemal korrusel on vaateaknad, kust avaneb suurepärane vaade Vooremaale.Kuremaa veski esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mida loodushuvilistele soovitatakse.

Mooska elamusretkedel tutvuvad retkelised põhjalikumalt kohalikupärandkultuuriga: UNESCO toel kaitstava suitsusauna ja suitsusaunakombestikuga, liha suitsutamisega suitsusaunas ning Haanjamaa inimeste elamisviisi ja loodustunnetusega.Loodusretk koos retkejuhiga algab Mooska talust ja viib pühale Vällamäele, Tsiamäele ning teistele Haanja Looduspargis asuvatele kaunite vaadetega kuplitele jalgsi, kõnnikeppidega, suuskadel või lumeräätsadel.

Naudi talipüüki soojast toast ja kasvõi voodist koos sõrade või perega! Talipüügimaja on ujuv kämpingumajake, mida kütab õhkkütteahi ning mille põrandas on 6 auku, et püüda soojast toast läbi põranda. Ahi hoiab toas 20 kraadist sooja ka - 25 kraadiga õues. Asub romantilises Luunja Jõesadamas, mis on ühendatud kalarikka Emajõega. Head püügikohad näitame külastajale kätte. Auto saab parkida 30m kaugusele, sadamas asub soe wc ning toitlustuskoht. Majakesse mahub püüdma kuni 4 püüdjat ja vooditesse ööbima 4 inimest. Vajadusel saab rentida või osta püügivarustuse ja kasutada kalagiidi teenust.

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.