Meeskondlikud ja seikluslikud akrojooga töötoad

Lodjakoja teemapargis saab igaüks oma silmaga vaadata, kuidas ehitati ajaloolist laeva - 24 m pikkust kahemastilist Emajõe-Peipsi lotja. Lisaks on kõik oodatud lodjamudelit meisterdama, madrusetarkusi õppima, külastama sepikoda, proovima vanaaegseid lodjandusega seotud töid ja uurima lodjalaevanduse ajalugu. Kinokojas saab vaadata lodjakroonikaid ja slaidiseeriaid. Giidituure ja töötubasid pakime gruppidele ettetellimisel. Lodjakoda on ühtaegu ajalooliste laevade ehituskeskus, muuseum, teemapark, konverentsi- ja näitusepaik. Siit algavad viikingi- ja lodjaretked, siin on oma kohvik ja sadam. Teemapargis ootab sind avastamisrõõm: õpperada tutvustab laevaehitust ja sepiseid, laevasõidu simulaator viib vee peale, ujutusvannis saab proovile panna oma meisterdatud mudeli. Väikseid külastajaid rõõmustavad mängulaev, liivakast-lootsik ja klotsinurk, suuremad saavad nuputada 3D puslede kallal. Kõigile pakuvad lõbu köieveomasin ja vanaaegsed sportmängud. Külastades Lodjakoda, aitad teha ajalugu!

Palumägede matkarada asub Pangodi järve ääres, maalilisel Pangodi maastikukaitsealal ning on suurepärane koht loodusesõpradele, kes soovivad aktiivset puhkust veeta. Matkarajal ootavad sind mitmekesised maastikud, kus on mõnusalt vahelduvad tõusud ja langused, lisades matkale väikese põnevust. Matkaraja alguspunkt asub mugavalt Palumägede teise parkla juures, kust leiad ka infotahvli, mis annab hea ülevaate ümbritsevast loodusest. Rajal asuvad selged suunaviidad ja pingid muudavad jalutuskäigu eriti mugavaks. Palumägede lõkkekoht pakub võimalust grillimiseks, ujumiiseks ja telkimiseks.

Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad jõe kuulsaimad koopad – Sõjatare, Uku ja Väike-Sõjatare.Koopad on kujunenud allikaojade uuristaval tegevusel liivakivi lõhedes. Neist suurim Sõjatare on sisse varisenud ja säilinud sälkoruna. Säilinud on kaks koobast: koos allikatega Uku ja Väike-Sõjatare. Väike-Sõjatare koobas asub Uku koopast 30 m allavoolu. Legendi kohaselt olla koopas Vanapagana ema kangast kudunud. Sõjatare olevat olnud muistne pelgupaik, selle taga rauduksega käik, kust tulevad kord aastas välja kaks kuradit. NB! Sõjatare müüri ja Uku koopa juurde on ligipääs raskendatud!

Kaasaegsel staadionil on sportijatele rohkelt võimalusi treeninguteks ja võistlusteks. Tervisesportlastele ja huvilistele on tasuta kasutada erinevaid sportimisvõimalusi: 1 km pikkune aiaäärne rada (sobib eriti hästi jooksuks ja kepikõnniks), 600 m asfaldiring rulluisutamiseks või jalgrattaga sõitmiseks, liivakattega rannavõrkpalliväljak, õuejõusaali masinad, korvpalli- ja võrkpalliplatsid, lauatennise laud ning talvisel ajal ilmast sõltuvalt ka uisuväljak. Tribüünihoones asuvad jõusaal, aeroobika- ja võimlemissaal ning sportkattega jooksurada. Staadionil asub ka mitmekesine laste mänguväljak.

Veeseiklus perele, laste või täiskasvanute grupile. Kanuuparvematk sobib kõigile. Oodatud on väikesed lapsed, vanaisad/vanaemad ja isegi väiksemad lemmikloomad. Tähista oma sünnipäeva, muud sündmust või tule lihtsalt Taevaskoja looduse ilu nautima. Sinu veeteele jääb hulgaliselt kauneid liivakivipaljandeid, mis iseloomustavad Ahja jõe ürgorgu. Saad sõita mööda Eesti üht kaunimat paisjärve. Kanuuparv on veesõiduvahend seltskonnale. Ühele kanuuparvele mahutab mõnusasti 6 kuni 11 inimest, kellest neli kuni kuus aerutavad. Kokku on meil pakkuda 3 kanuuparve. Kanuuparvel saab pidada pikniku, fotografeerida, püüda kala, päevitada jne. Võta piknikukorv, sõbrad ühes ja kohtumiseni Taevaskojas!

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Otepää Seikluspargis koged tõeliselt elamusi maa ja taeva vahel!Pargis võid veeta kasvõi terve päeva. Adrenaliini tekitavad erineva raskusastmega ronimisrajad või ligi 350m pikkune õhulend Linnamäe oru kohal. Pere väiksemaile saad seikluskogemuse anda turvalisel lasterajal.Seikluspargis nõustab ja toetab Sind professionaalne meeskond. Üheskoos ületame kõik takistused! Siin vabaned argimuredest ja stressist ning naudid seiklust üksi, pere, sõprade või töökaaslastega!