Roosisaare sild

Kes on Vene vanausulised? Kuidas ja millal nad Eestisse jõudsid? Miks nad end Peipsiääres sisse seadsid ja millised on nende kombed? Miks nad on aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum asub Sibulateel ja uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele. Mitmekülgne ekspositsioon on eesti, inglise ja vene keeles ning sisaldab virtuaalreaalsust, kus satud vanausuliste palvusele. Pakume ka tunniajaseid giidituure (eesti ja vene keeles)! Muuseumi juures on vaatetorn Peipsil järvele! Tule avasta vanausuliste maailm Kolkjas!

Laevasõidud Peipsi järvel viivad sind Eestimaa suurima järve avarustele ajaloolise reisilaeva Arabella I pardal. 1922. aastal ehitatud ja hiljuti täielikult renoveeritud Arabella I on vanim kasutuses olev laev Eestis, pakkudes ainulaadset ajaloo ja tänapäeva kohtumist. Pardal ootab sind hubane salong, kohvikuala, kaasaegsed mugavused ja rahulik atmosfäär, mis sobib nii peredele, romantikutele kui ka kultuurihuvilistele. Kruiisid väljuvad kokkuleppel Tartust või Emajõe-Suursoo Keskusest ning laeva saab broneerida ka erisündmusteks – alates sünnipäevadest ja seminaridest kuni fotosessioonide ja pidulike vastuvõttudeni. Soovi korral on võimalik tellida pardale kohalik giid, maitsvad suupisted või muusikaline programm. Arabella I pakub unustamatut elamust ühel Eesti omanäolisemal veekogul – Peipsil, kus kohtuvad vanausuliste külade traditsioonid, rikas looduspärand ja avarad horisondid.

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Sillapää lossis avati 1995. aastal. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ja Euroopa vanimat paberivabrikut. Kõige vanemad eksponaadid ongi pärit paberivabriku algusaegadest: 1786. aastast Räpina paberiveski vesimärgiga kaltsupaber, 1862. aasta pudeliposti dokumendid, 1865. aasta paberitegemise ammutusraam vesimärgiga jne.Lisaks püsiekspositsioonile korraldab muuseum erinevad näitusi ja giidiga jalutuskäike mõisaparki ja Räpina Aianduskooli kollektsiooniaeda.Virtuaaltuur

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga.Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

Ootame sind osa saama ehedast ja privaatsest suitsusauna elamusest Võrumaal, Haanja kuplite vahel Lõuna-Eestis. Uue-Saaluse suitsusaun asub otse järve kaldal ning seega on lisaks saunale pakkuda ka mõnusat värskendavat suplust. Boonusena saad vaadata lühifilmi "Kurat tuleb sauna", mis on filmitud just siin, Uue-Saalusel. Saunas juhendab teid kogenud saunanaine, kes viib läbi rituaale ning loob teadliku saunatamise kogemuse. Iga juhendatud saunaelamus on unikaalne – kord on vaja viha väge, kord rahustavaid taimekompresse. Isegi erinevatel aastaaegadel ja kuu seisudel on oma vägi. Teeme koostööd oma ala parimatega ning Vana-Võromaa suitsusauna kombestik on kantud ka UNESCO maailmapärandi vaimse pärandi nimistusse. Soovi korral saab meil saunatada ka iseseisvalt, ilma juhendamiseta. Saunale lisaks saab tellida ka Uue-Saaluse veinitalu tuuri koos talus valmistatud jookide degustatsiooni ja toitlustusega.

Tartu Rattamaraton toob igal sügisel Lõuna-Eestisse kokku tuhandeid spordisõpru, kuid selleks, et läbida maratoni distants, tuleb ka harjutada. Tartu Rattamaratoni 86 km pikkune rada algab Otepäält, Tehvandi Spordikeskuse staadionilt ning lõpeb Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Rada on tehniliselt vähenõudlik ja kulgeb suures osas mööda kuulsat Tartu Maratoni trassi. Rajatähistus koos kilometraažidega on olemas mõlemas suunas liikumiseks. Tartu Rattamaratoni rada on mõeldud nii matkamiseks kui ka sportlikuks treeninguks. Põhiosas kulgeb rada metsateedel ja väiksematel kruusateedel ning on läbitav erinevat tüüpi ratastel. Otepää Looduspargi vaheldusrikas maastik ja lugematud järvesilmad pakuvad lisaks füüsilisele pingutusele ka silmailu ja vaimset kosutust ja miks mitte teha Harimäe vaatetorni juures üks sirutuspaus. Aktiivse puhkuse võimalustest tulvil Lõuna-Eesti kutsub rattaga avastama siinseid maastike!

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse, kus on taastatud enamik endisaegsetest hoonetest ja kus nii mõnigi on täna saanud hoopis muu otstarbe. Mooste Viinavabriku peamaja kõrval asuv endine mõisa meierei pakub täna rahulikku paika linnakärast eemaldumiseks, puhkuseks ja koosolemiseks. Pargimajas ootavad sind mugavad külalistoad, hubased apartemendid ning privaatselt nauditav Mõisaspaa, kus saad lõõgastuda saunade, basseini ja vaikse atmosfääri keskel. Kaks eraldi apartementi ja neli kaunilt sisustatud tuba mahutavad mugavalt kuni 18 külalist. Oodatud on ka pered, sest pere kõige väiksematele on olemas lastevoodi ja mängunurk. Pargimaja sobib suurepäraselt nii rahulikuks puhkuseks kui ka privaatsete sündmuste, koosviibimiste ja väiksemate tähistamiste korraldamiseks. Toitlustuse eest hoolitseb kõrval asuv auhinnatud Mooste Viinavabriku restoran, pakkudes maitseelamusi, mis täiendavad puhkamise kogemust.

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.