Roosisaare sild

Jõgewa Militaarmuuseumis eksponeeritakse ajaloo otsingu klubi ,,Pommiauk" tegevust ning leide, mis on kokku kogutud nii Jõgevamaalt, kui ka üle Eesti. Otsingu klubi tegeleb peamiselt sõja arheoloogiaga. Muuseumis saate näha ja tutvuda väljapanekutega kiviajast kuni II Maailmasõjani. Väga suur väljapanek on relvi ja sõjatehnikat ning igapäevaseid tarbeesemeid nii igapäevaelust, tööelust, koolielust jne. Muuseum on eriline meelispaik poistele ja meestele ning loomulikult ka ajaloohuvilistele. Hea teada: pakume koolidele võimalust ajalootundide läbiviimiseks muuseumi ruumides...

Mooska Suitsusauna talu Haanjas, Võrumaal tutvustab oma tegemiste kaudu Võrumaal elus ja au sees hoitavat suitsusauna pärandit, mis on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Ettetellimisel ekskursioon kestab umbes poolteist tundi. Tutvutakse 3 eripalgelise suitsusaunaga, räägitakse suitsusaunakombestikust, vihtades, vihtlemises, lausutakse saunasõnu ja mekitakse saunas suitsutatud liha. Suitsusaunas asuvad tiigi ääres, metsa veeres ja olustik on kaunis ning tänapäevasele elustiilitalule omane. Ekskursioon lõpeb talupoekeses saunakraami ja toidusuveniire nautides.

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.

Nuustaku Rantšo on tõenäoliselt sportlikum puhkemaja Otepääl ja terves Lõuna-Eestis. Oleme spetsialiseerunud eelkõige aktiivse puhkaja võõrustamisele ja elamussündmuste pakkumisele.Teid ootavad vanast magasiaidast tehtud 4 magamistoaga puhkemaja, mille avaras kaminasaalis ei jää pidamata üksi sündmus ja 12 magamiskohaga hubane aidahoone. Lisaks kahele majutushoonele pakume siin suviti mõnusat äraolemist välikamina, grilli ja kööginurgaga varustatud grillimajas ning saunamõnusid Hiiglaste saunas või kümblustünnis koos tiigisuplusega. Suvel ootavad hoovialal kliente mitmed vabaajaatraktsioonid (jalkapiljard, vibu, muruhoki) ning talvel viime soovijaid Tehvandile lasketiiru laskma või murdmaasuusa koolitusele. Erinevate aktiivsete tegevuste kohta leiad põhjalikuma info meie kodulehelt. Tule Nuustakule puhkama ja seiklema ning kohtume Nuustaku Rantšos!

Lisaks maitsvale toidule ja heale veinile on Tammurile tulekuks nüüd veel rohkem põhjuseid. Nimelt on restorani kõrval avatud ka Lauda galerii, kuhu on oodatud kõik kunstihuvilised! Pool kunstisaali on oma maalidega katnud Tammuri enda kunstnik Mia ning teist poolt ehivad Eesti kunstipärlid. Galeriisse on oodatud kõik restorani külalised, muidugi võib ka niisama uudistama tulla, aga sel juhul ette helistades või kirjutades.

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Räpina paberivabriku ajalugu algab 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina valdused Eesti pikima jõe, Võhandu ääres. Jõele ehitati võimas tamm ja selle ümber kerkisid veejõul töötavad sae-, jahu- ja paberiveski. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberi valmistamise toorainena kasutati linast kaltsu.Paberiveskist sai vabrik 1865. aastal, kui Räpinasse toodi esimene paberimasin.Räpinas valmistati ka osa Eesti Vabariigi algusaastate rahatähtede paberist. Tänapäevane Räpina Paberivabrik on Balti- ja Põhjamaade suurim lainepapist pakkenurkade tootja.

Tartus Supilinna piirkonnas asuv Tähtvere puhkepark pakub tegevusi kõigile ja sobib ideaalselt aktiivse päeva veetmiseks. Puhkepargis on mitmeid radade võimalusi: 850 meetrine asfalteeritud rullirada, kus saab suvel sõita rulluiskude ja rullsuuskadega, 850 meetrine hakkepuidust jooksurada ning 1,2 km sprindirada. Talvel kaetakse nii rullirada kui ka sprindirada kunstlumega ning rajad hooldatakse rajatraktoriga, võimaldades suusatamist nii klassika- kui ka vabatehnikas ka siis, kui looduslikku lund napib. Tähtvere puhkepargi üks tähtsamaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid osasid on Tartu Rattapark, kus asuvad neli märgilist rattaobjekti: skatepark, pumptrack, BMX-krossirada ja rattapark. Need pakuvad väljakutseid nii kogenud sõitjatele kui ka neile, kes soovivad rattasporti esmakordselt proovida. Lisaks leiab spordipargist mitmeid põnevaid tegevusi: välijõulinnaku koos erinevate aladega, ronimisseina ja slackline’i rajad. Puhkepargi läheduses on ka Tartu Laululava ja Tähtvere discgolfipark.