Kuremaa veski

Kui külastus Eesti Rahva Muuseumis on korda läinud ja positiivsed emotsioonid kätte saadud, siis leiab igaüks endale ERMi muuseumipoest meelepärase meene, mis jäädvustab õnnestunud päeva ja toob esile Eesti kultuuri eripära. Muuseumipood pakub laia valikut tooteid, mis sobivad igale maitsele ja vanusele. Siit leiab iga Eesti disaini ja käsitööd hindav inimene midagi erilist, olgu selleks unikaalne käsitöötoode või kaunid ehted. ERMi poest ostetud meene on suurepärane mälestus igalt külastuselt ja meenutab Eesti ajalugu ja traditsioone ka kodus olles.

Tartu Teerajajate Allee on Tasku keskuse Riia tänava poolsel küljel looklev jalajälgede allee, mis väärtustab Tartu arengusse panuse andnud inimesi ning innustab teisi nende jälgedesse astuma. 2010. aastal alguse saanud alleel on skulptor Bruno Kadaku poolt pronksi valatud jalajäljed. Tartu Teerajajate Allee täieneb igal sügisel. Kandidaate Teerajajate Alleele saavad esitada kõik ning iga aasta valitakse rahva ja žürii poolt kaks silmapaistvat tartlast, kelle jäljed pronksi valatakse. Lõbus fakt - Teerajajate Alleelt leiad ka Tartu Vaimu jäljed.

Tartu Peetri kirik on üks Lõuna-Eesti kauneimaid neogooti stiilis luteri pühakodasid, mis rajati 19. sajandi lõpul kasvava eestikeelse kogukonna vaimseks koduks. Arhitekt Viktor Schröteri loodud kirik paistab silma oma 56,5 meetri kõrguse torniga ning võimsa tellisfassaadiga, mis kujundas ümber kogu Ülejõe linnaosa ilme. Kirikusaal on valgusküllane ja avar, tähelepanuväärse kolmekorruselise interjööriga. Puidust rõdud ja neogooti kaared annavad ruumile soojuse ja väärika rütmi, luues mulje tõelisest linnakatedraalist. Külastajad saavad imetleda Johann Köleri altarimaali „Kutsuv Kristus“ (1897) ning kuulata 19. sajandi lõpust pärineva 22 registriga orelit, mis teevad Peetri kirikust ühe Tartu hinnatuima kontserdipaiga suurepärase akustikaga. Kirik rajati Eesti esimese üldlaulupeo lähistele ning on olnud oluline osa eestlaste kultuuri- ja kogudusloost alates selle nurgakivi asetamisest 1882. aastal.

Peipsimaa Pärimuskeskus tegutseb 2009. aastast, et alles hoida ja edasi arendada Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi. Pärimuskeskus asub 19. sajandi lõpus ehitatud endises vanausuliste elumajas, kus külalisi ootab Sinilniku töökoda, kus saab kangaid trükkida; Lubokiõu, kus tutvustatakse 16. sajandil tekkinud trükikunsti. Lastele on pärimuskeskuse hoovi rajatud Rääbu maailm, et mänguliselt kohalikust eluolust osa saada. Pärimuskeskuses on lisaks avatud Sigurimuuseum, Peipsimaa käsitöö- ja kunstipood, Peipsimaa kunstigalerii ja Tädi Šura kohvik.

Avasta Rogosi mõis koos giidiga Kas soovid külastada üht Eesti omanäolisemat mõisa ning kuulda lugusid, mida ajalooõpikutest ei leia? Ootan Sind Rogosi mõisa giidituurile, kus saad avastada ühe Eesti vähestest säilinud kastelltüüpi mõisatest ning rännata enam kui neljasaja aasta pikkuse ajaloo. Giidituuri jooksul tutvud mõisa ruumidega, muuseumiväljapanekutega ja mõisapargiga. Saad teada, millised lood ja legendid on seotud Rogosi mõisaga. See on suurepärane valik peredele, sõpruskondadele, reisigruppidele, kultuuri- ja ajaloohuvilistele, väliskülalistele, kes soovivad avastada Eesti mõisakultuuri. Miks külastada Rogosi mõisat? Rogosi mõis asub maalilise looduse keskel Võrumaal, kus kohtuvad ajalugu, mõisakultuur, kohalikud legendid ja külalislahkus. Kohtumiseni Rogosi mõisa kellatorni all!

Tartu linna südames ja Emajõe ääres asub Kivisilla makett. Tartu Kivisild valmis 1784. aastal Vene keisrinna Katariina II käsul ja oli oma ajastul üks uhkemaid ehitisi kogu Baltikumis. See massiivne kivisild ühendas Emajõe kahte kallast ning muutus kiiresti Tartu tunnuseks ja koguni Euroopa tasemel imetletud arhitektuuriliseks saavutuseks. Sild hävitati teises maailmasõjas, imetleda saab veel vaid 2004. aasta. paigaldatud silla vähendatud maketti (autor: Tiiu Kirsipuu). Makett annab ülevaate Tartu ajaloost ja aitab mõida silla kunagist olemust. Feistes jõe kaldal ja vaadates maketti, võib silme ette manada kunagise hiigelsilla kaarjate võlvide all toimuva elu ja melu. See on omamoodi ajarännak, mis pakub nii harivat kui ka emotsionaalset väärtust.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

„Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses..." Fr.TuglasTuletame koos meelde, milline oli väikese Illimari maailm tolleaegses Ahja mõisas. Kutsume sind Fr.Tuglase mälestustemaailma. Ja olgu teadmiseks, et raamatus „Väike Illimar" peategelane pole keegi muu kui Tuglas ise. Sind ootab ees kaunis loodus, järvesilmad ja minevikuhõlma vajunud lood. Nautida saad muuseumi ekspositsiooni ja soovi korral on võimalus teha jalutuskäik koos giidiga „Väikese Illimari radadel".Nädalavahetustel ja suveperioodil palume külastus eelnevalt registreerida