Gustav Cafe kohvikud

Kääriku spordikeskus Lõuna-Eestis, Otepää külje, all võimaldab aktiivselt ja mitmekülgselt puhata igal aastaajal. Spordirajatiste mitmekesisus ja ilus loodus toovad siia sportlike ja aktiivseid inimesi aastaringselt. Kääriku Spordikeskuse 5 võistkonnamaja on mõeldud nii sportlastele, sportlikele peredele kui sõpruskondadele. Igasse hoonesse mahub majutuma 12 külastajat ning nende kasutuses on maja koos sauna, kööginurgaga puhkeruumi ning kuue eraldiseisva magamistoaga. Majad paiknevad pallimängude halli kõrval, nõlva peal. Asukohast on mugav ligipääs nii liikumisradadele, spordiväljakutele, Kekkose matkarajale kui pallimängude halli ja keskuse teistesse hoonetesse.

Miikse Jaanikivi on muistne ohvripaik. Ristiusuga koos tuli legend Pühast Jaanist, kes olla kivil istunud, andes kivile nõnda pühaduse. Usutakse, et kui haige koht vastu kivi panna, saab see terveks. Praeguseks on kivist alles suured tükid, sest kohalik mõisnik lasknud sellest lauda ehitada. Kui loomad säärase pühaduseteotuse tõttu surema hakkasid, toodi tükid tagasi. Kivi lähedal voolab Silmaallikas, millel usutakse samuti raviv toime olevat. Tänini käiakse nn vanal jaanipäeval allika ja kivi juures end ravimas ja tuuakse ohvriannina allikasse münte.

Nõo Veskijärv on kaunis paisjärv Nõo alevikus, mille keskel on kaks saart, kuhu saab ujudes või isikliku paadiga. Järve lähistel asub kahe mänguväljakuga võrkpalliplats ja laste mänguala. Paisjärve ümber lookleb kruusakattega terviserada, kus on mõnus jalutada või sportida igal aastaajal. Läheduses saab mängida kettagolfi Nõo Discgolfi pargis, mille rajakaardi leiad SIIT. Supluskohas on ujumispurre ja kaks päästerõngahoidikut, kuid puudub rannavalve. Kuna supelrannas on vesi madalam, siis sobib see hästi ka peredele veemõnude nautimiseks.

Kalevipoja muuseumi kõrval olev korvpalliplats muutub talvel uisuväljaks, mida saab kasutada 24/7. Kui sul uiske endal pole, siis saab uiske muuseumist laenutada K-P kell 10-17:00.Meie väljakul uisutamine sõltub ilmast ja jääoludest, sel põhjusel oleks kõige parem ette helistada ja uurida jää olukorda. Uisuplatsi ääres põlevad tuled, mis valgustavad õdusalt ka õhtupimeduses. Uisutamine võib olla ka üks osa sünnipäevast / peost. Ettetellimisel saab ka toitlustust korraldada ja rahvamaja või muuseumi ruume rentida. Lisaks saab talvel lume korral kelgutada ja tuubiga sõita.

Verhulitsa terviserajad pakuvad mõnusa segu loodusvaikusest ja mitmekesisest maastikust, mis sobib ideaalselt nii igapäevaseks liikumiseks kui ka pikemaks välitreeninguks. Rajad looklevad vahelduva reljeefiga metsamaastikul, pakkudes jooksjatele, matkajatele ja ratturitele värsket õhku ning füüsilist pingutust just endale sobivas mahus. Võimalik kasutada eri pikkustega radu (1,2,3,5 km), mis teevad sellest piirkonnast ühe Setomaa parima treeningkoha ka kaartide ja kompassiga liikujatele. Kuna rada ristub RMK matkarajaga, on võimalik pikendada jalutuskäiku ja avastada ümbruskonna looduslikku mitmekesisust ka väljaspool terviseraja põhiradasid. Talvel muutuvad samad ringid hästi läbitavateks suusaradadeks, mis meelitavad nii klassika- kui uisutehnika harrastajaid. Parkimisvõimalus on kuni 50 autole. Valgustust rajal ei ole, mistõttu sobivad külastuseks eelkõige päevased tunnid. Info raja hetkeolukorra kohta leiab terviseradade veebilehelt.

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva kirik on ajaloolise Võrumaa vanimaid kirikuid. Kirikus on haruldusteks vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Kiriku torni tipus, nagu paljudel teistel Vana-Võromaa kirikutel on kukk (kikas).Huvitav teada: legendi järgi hoiab kiriku võtit kiriku seina sisse müüritud põlvitav Maarja-nimeline tüdruk. Jumalateenistus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Video Põlva Maarja kirikust

Männikjärve raba õpperada asub Endla looduskaitsealal, Jõgevamaal. Rada algab ja lõppeb Toomal ning pikkus on 7,3 km. Rajal liigutakse jalgsi ning rada on looduses tähistatud puudel asetsevate siniste märkidega. Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 2 h. Õpperajale ehitatud 7 meetri kõrgusest vaatetornist paistab kogu Männikjärve raba. Hea teada: - Veerohkel perioodil võivad olla osad rajalõigud läbimatud.- Männikjärvel viibimiseks, rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks ning maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt – Keskkonnaametilt.

Emajõe õpperada asub lühikese autosõidu kaugusel Tartu linnast ning matkarada pakub elamust matkajatele ja loodussõpradele. Emajõe kallastel looklev ringikujuline õpperada viib sind rohelusse. Raja ääres olevad infotahvlid pakuvad teadmisi kohaliku taimestiku, loomastiku ja jõe tähtsuse kohta Eesti looduses. Rada on hästi hooldatud ja kergesti ligipääsetav ning sobib kõigile. Matkarajal on puhkekohad, telkimisvõimalus ning luhavaatlusplatvorm. Esimesed 700 meetrit laudteest on 1,2 m laiused ja sobivad ka lapsevankriga või ratastooliga liiklejatele. Tule avasta Emajõe õpperaja rahu ja võlu!