Aerulaua matk või üritus grupile Emajõel

Kutsume Sind avastama üksikut saart keset Peipsit! Salosaare avastusretk on juhendatud tõukekelgumatk Setomaal, mis viib üle Lämmijärve jää asustamata Salosaarele. Matk algab Võõpsu sadamast, kestab 3–4 t ja hõlmab 8–9 km rahulikus tempos tõukamist jääl. Uurime loomajälgi, koprapesasid, sõjaaegseid kaitseliine ja kormoranide kolooniat ning vaatleme jääalust kalapüüki. Üldvarustus on korraldajalt, matk sobib algajatele, kuid toimub vaid sobivate jääoludega. Esmalt tõukekelgutame mööda jäätunud Võhandu jõge suudmeni, nautides libisemist kargel talvepäeval. Jõudes suudmest avarale Lämmijärve jääle jõudes, avaneb Peipsi–Pihkva järvistu kütkestav talvemaastik – paistab meie sihtmärk Salosaar, väike metsa- ja kõrgendikuga saar Vene-Eesti piiril. Saarel oleme justkui kahel järvel: idas Pihkva järv, taga Suur-Peipsi. Käime kormoranide kolooniat uudistamas, viskame pilgu Venemaale, kiikame vanale talukohale ja sakslaste kaitseliinile ja heidame pilgu alla saare kõrgelt kaldalt ja pöördume tagasi

Karula rattarada pakub meeldivaid elamusi rattaga looduses liiklemisel. 50 km pikkune rada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda metsateid ja sihte ning kattub osaliselt Koiva rattarajaga. Raja algus on Tellingumäe jalamil Rattaradade lõkkekohas. Sellest lõkkekohast saavad alguse 3 rattarada ja 3 pärandkultuurirada. Lõkkekoha juures on infotahvlid puhkeala ja rattaradade infoga. Tellingumäe vaatetornist avaneb maaliline vaade Mustajõe luhale, Lõuna–Eestile ja Põhja-Lätile. Karula rattarada läbib mitut lõkkekohta ja Oore telkimisala Aheru järve kaldal, kus on samuti võimalik ööbida.

Piusa koobaste juurest saab alguse 1,4 km pikkune ringikujuline matkarada, mis tutvustab kaunist nõmmemetsa ja pakub võimalust jalutada männimetsa tervistavas õhus. Eesti- ja ingliskeelsed infotahvlid tutvustavad kaitstavaid taime- ja loomaliike ning pisut ka kohalikku ajalugu. Matkarada algab ja lõpeb Piusa külastuskeskuse juures. Keskusest saab osta pääsme Piusa muuseumikoopa vaateplatvormi külastamiseks.

Kanuumatk kevadisel Võhandu jõel eeldab kindlasti varasemat sõidukogemust kuid pakub kindlasti elamust. Jõgi on kiirevooluline, kärestikud ja vanad veskikohad (tuntumad on Viira, Süvahavva ja Reo veski) nõuavad sõitjalt suurt tähelepanu. Veskitammidest laskumisel võib esipingil istuja saada üle kanuuservade endale sülle ämbritäie karget vett. Viira tehiskärestikul pole väga harudalased ka ümberminekud, kuid selle peale oleme me mõelnud ja ettevalmistusi teinud. Matka korraldaja juhendab matka alguses ning on kaldalt saatjana kohal veskitammide ja silla kohtade juures kus tehakse matkajatest ka fotosid. Jõge ümbritsevad liivakivipaljandid, mida Võhandu ääres müürideks kutsutakse. Suvel on veevool rahulikum ning teatud jõeosadel võib vett nappida. Matka Võhandul on võimalik planeerida ka 2-3 päevasena läbides nii kogu Võhandu maratoni teekonna. Kevadise suurveega saab läbida ka Eesti pikima allavett kulgeva veetee pikkusega ca 154 km. Matka korraldame alates 6-liikmelisele seltskonnale.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Naudi romantilist valgusvihkude mängu, pimeduse salapära ja Taevaskodade võlu. Matkame valgustatud tõukekelkudel Taevaskoja radadel. Matka juhib kogenud retkejuht, kes räägib põnevaid lugusid loodusest, loomadest ja Taevaskodadest. Õhk on täis öist salapära. Enne matka toimub kelgusõidu instruktaaž, mille käigus kõik matkajad graatsiliselt ja professionaalselt toredat sõiduvahendit - tõukekelku - kasutama õpivad. Matk on mõeldud täiskasvanutele. Kulgeme rahulikus tempos, teeme jutupause, otsime loomade tegutsemise jälgi. Märkame öises salapäras iseend, kaaslast ja huvitavat enda ümber. Suuremad seltskonnad saavad teiilda privaatse matka. Väiksemaid seltskondi ootame liituma avalike matkadega, mis on kirjas puhkalooduses.ee kodulehel asuvas matkakalendris.

Emajõe ääres asuv Emajõe Aed on avalik permakultuuri õppeaed. Permakultuur on jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku elustiili viljelemise viis ning Emajõe Aia eesmärk ongi permakultuuri ja linnaaiandust linlastele tutvustada, rikastada linnalooduse mitmekesisust ja elavdada linnaruumi. Kasvatame aias permakultuuri põhimõtete alusel ühiselt toitu ning soovijatel on võimalik hakata kogukonnaaednikeks. Aed on kõigile külalistele avatud omal käel tutvumiseks ning huvilistele korraldame ka ekskursioone. Aiandushooaja jooksul toimuvad aias regulaarselt avalikud talgud, lõkkeõhtud ja muud üritused.

14 korviga discgolfi park Voorel Jõgevamaal ootab sind.Rada algab Voore Seltsimaja eest. Rada lookleb maastikul ja on sobilik nii harrastajale, kui ka juba edasijõdnutele. Kettad peavad omal kaasas olema.Rada on avatud aastaringselt, vastavalt ilmastikuoludele.