Näituse autorid Tuuli Vahesaar ja Martin Laiapea kirjeldavad näituse lähtekohta järgmiselt: „Peipsiäärses ridakülas laotub laiali äraspidine omailm, nagu vana järvepõhi, mille mudas kogub jõudu salapärane orgaanika. Kõigel siin on võimalus end uuesti ilmutada, uuesti leiutada ja uuesti ärgata. Pilliroog sirutab oma risoomid inimeste elupaikade ligi, unenäod roomavad tumedate tigudena ning mahajäetud kaevudes puhkavad kitsede luud. Sellest veidralt nihkes maailmast joonistub muster, mida märkavad need, kes jäävad kauemaks ja peatuvad piiripealsuses. Nendest saavadki ajapikku homines insoliti ehk imelikud inimesed.“
