Modellideks olid inimesed, keda kunstnik enamasti varem ei tundnud, kuid kellega tekkis maalimise ajal side, ühine tunne. Neid tundeid on Aarsalu väljendanud värvikeeles.
„Ma ei tea iial ette, mis ühest pildist saab. Maal muutub palju kordi. Tihti ei saa midagi. Kuid mõne tööga mingil hetkel hakkab maal mind juhtima ja mul tuleb vaid kaasa minna. Jah, ma ei taha maailma valu, kurjust, inetust kujutada. Mitte et see mulle korda ei läheks. Kuid ilu ja headus mõjub paremini. Ja ilu peitub inimeses. Kui ma maalin ja kui värvid „tulevad välja“, siis kõik kuidagi laabub, valu vaibub. Tunnen ennast õnnelikuna ja rahulikuna. Seda õnne ja rahu soovingi vaatajaga jagada,“ selgitab kunstnik.
Maire Aarsalu (s 1961) on maalikunstnik ja pedagoog, kelle looming keskendub eelkõige maastiku- ja figuurimaalile ning värvi kui kogemusliku ja tajulise vahendi uurimisele. Ta õpetab maalimist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tartu Kunstikoolis ning juhendab õppijaid Konrad Mägi Ateljees. Pedagoogitöö kõrval osaleb ta aktiivselt näituse- ja kunstielus, olles seotud Konrad Mägi Ateljee tegevusega ning esinenud järjepidevalt nii grupi- kui ka isikunäitustel. Tartu Kunstnike Liidu liige.
Kujundusgraafika: Grete Laidi Aarsalu
Näitust aitas kujundada Alo Aarsalu.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
