Võrtsjärve piirkond

Võrtsjärv

Eesti suurim sisejärv

Olete jõudnud Eesti suuruselt teise järve kaldale. Peipsi on küll suurem, kuid seda jagab Eesti Venemaaga. Oma nime võib järv olla saanud veekogus vohava taime pilliroo järgi, mida rahvakeeles kutsutakse võrritsaks.

Võrtsjärv katab 13 protsenti Eesti järvede kogupinnast, kuid suurest pindalast hoolimata on see väga madal. Järve keskmine sügavus on vaid 2,8 meetrit ja suurim sügavus kuus meetrit. Võrtsjärve koguvad vett 18 jõge. Neist peamine on Väike Emajõgi ja veidi liialdades võib öelda, et Võrtsjärv on tegelikult Emajõe laiend – jõe voolusäng moodustab muidu madalas veekogus sügavama nõo. Jõesuus väljub ta järvest juba Suure Emajõena. Ühendus Peipsi järve ja Venemaa suurte jõgedega tagab Võrtsjärve kalarikkuse – kokku on kindlaks tehtud üle 30 kalaliigi. Peamisteks püügikaladeks on angerjas, latikas, koha, ahven ja haug. Üle poole sajandi on järve ääres Vehendis töötanud limnoloogiakeskus.

Emajõgi, mis kevadeti suurel alal üle kallaste tõuseb, on ka oluline lindude rändetee. Eriti massiliselt peatub Võrtsjärve ääres raba- ja suur-laukhanesid, väga oluline rändepeatuspaik on järv väikekosklale. Võrtsjärve roostikes pesitseb palju hüüpe peaaegu kümnendik kõigist Eestis elavatest lindudest. Vee kohal näeb sageli kala- ja merikotkast. Järve looduse kaitseks on loodud Natura 2000 võrgustikku kuuluv Võrtsjärve hoiuala, mis ulatub ka järveäärsete luhtade ja tehismärgaladeni poldriteni.

Võrtsjärve külastades tasub ära proovida ka sõit siinse traditsioonilise purjeka kalega.