Piirissaare vanausuliste muuseum

Rannu Maanaiste Seltsi initsiatiivil rajatud Rannu Vabadussõja mälestusmärk avati 23.08.1931. aastal. Mälestusmärk lõhuti 1949. aastal. 1976. aastal paigutati Kalev Raave eestvedamisel mälestusmärgi asukohta skulptuur "Rannu Ema". 1991. aastal paigutati Rannu kirikusse mälestustahvel Vabadussõjas langenud Rannu meestele. 2014. aastal käidi välja idee taastada mälestusmärk ning sama aasta suvel tulid kalmistu korrastustööde käigus välja samba nimedega kiviosad.Mälestusmärk taastati ja paigutati oma esialgsele asukohale. "Rannu Ema" asukohta muudeti pisut.Mälestusmärk taasavati 23.08.2015.

Alatskivi lossi ajaloolises keldris ootab sind keraamikameistri juhendatud töötuba, kus saad ise voolida tasse, kausse või muid saviesemeid. See on elamus, mis ühendab loovuse, käsitöö ja ainulaadse mõisaatmosfääri. Telli töötuba ette! Kui aga külastad lossi lastega ja meister Tanel on samal ajal tööl, saad lapsed jätta keraamikakotta voolima, sest savist voolimine on laste lemmik! Valminud esemed glasuurib Tanel ise ja saadab postiga Sinu koju. Enda kätega voolitud kaunid ja ainulaadsed esemed jäävad kauniks mälestuseks. Tee hinge kosutav loominguline paus Alatskivi lossi keraamika töötoas!

Maagiline Taagepera lossi võlupark „Alice'i miljoni õie võlupark“ on avatud veelgi uhkemalt kui kunagi varem. Maailmakuulsast muinasjutust inspiratsiooni saanud pargis avab uksed tõeline võluriik koos sadade tuhandete lillede, värvilise võlumetsa, kümnete temaatiliste skulptuuride ja hiigelsuurte installatsioonidega ja seda 11 hektaril. Rohkelt üllatusi ja avastamisrõõmu jagub nii lastele, vanematele kui ka vanavanematele.Maitsva suvemenüüga ootab külastajaid kohvik „Alice“. Tulge kogu perega nautima muinasjutulist oaasi Taagepera kaunis lossiaias!

Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Kõik huvilised on oodatud tegema rongiga nostalgiasõitu maist oktoobrini ehk rongiliiklus avatakse siis, kui ilm on piisavalt soojaks läinud ja veduri uks lahti tuleb, ning rongiliiklus lõpeb siis, kui veduri uks kinni tursub. NB! Rong sõidab ainult ettetellides, vähemalt 1 päev!

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist.Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.

Sangaste Mõisa ühes renoveeritud hoonetest, endises ringtallis, asub täna interaktiivne elamuskeskus 'käed & jalad' külge ekspositsiooniga “Krahv Bergi Müstiline Maailm". Kogu pere elamuskeskuses on ligi 40 eksponaati, mis jutustavad sulle loo 19. sajandi teadusimedest ning Sangaste Lossi omanikust krahv Bergist ja tema pärandist. Siin saab proovida sõita Eesti ühe esimese auto mudeliga, kustutada tuld ja lüpsta lehma ning mängida mõttega "kui ajalugu oleks läinud teisiti".Elamuskeskuse külalistele pakub kosutavat kehakinnitust nii sees kui õues Sangaste Mõisaköök. Siin on ettetellimisel võimalus korraldada ka oma privaatsündmusi ning rentida selleks ka terve keskus.Tule rändama ajas tagasi sada ja enam aastat!

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.