Piirissaare

Peipsi järves Suurjärve ja Lämmijärve piiril madalal künnisel paiknev saareke sai endale Piirissaare nime tõenäoliselt pärast Venemaa ja Rootsi vahel 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepingut, mil saar jäi kahe kubermangu piirile. Piirissaare asustuses on säilinud vanausulistele omane arhitektuuristiil.

Püsiv asustus tekkis siia 18. sajandil, kui saarele asusid elama Venemaalt kirikureformi eest pakku läinud vanausulised.

Väikese, vaid 7,8 km2 suuruse Piirissaare teevadki huvitavaks ning eriliseks sealne vanausuliste kogukond ja looduslikud olud, mis on ideaalsed veelindudele ning kahepaiksetele. Saare linnustik on liigirikas, lindude arvukus on eriti kõrge rändeperioodil. Märkimisväärne on ka Piirissaare kahepaiksete hulk ja liigirikkus – Eesti 11 kahepaikse liigist elab siin 8.

1997. aastast on Piirissaare koos Emajõe-Suursooga rahvusvahelise tähtsusega märgala, kuuludes ka Natura 2000 loodus- ja linnualade hulka. 2013. a liideti Emajõe-Suursoo ja Piirissaare kaitseala Peipsiveere looduskaitsealaks.