Luunja jõesadam

Kollane aken paikneb Luunjas Emajõe ääres sadamas. Emajõgi on siinsete inimeste elus mänginud läbi aegade väga suurt rolli. Just Luunja vallas Kabinas lasti 1842. a vette Liivimaa esimene aurulaev “Juliane Klementine”. Piki Emajõge on ka praegu huvilistel võimalik sõita Luunja jõesadamast kas Tartusse  või näiteks Võrtsjärvele. Luunja vallas asuva Kavastu küla ja Kastre vallas paikneva Veskimäe küla vahel saab terves Baltikumis ainulaadse jõeparvega, kuhu mahub peale ka auto, üle Emajõe sõita. Eesti väidetavalt ainus jõekõrts kerkis Uue-Kastre linnuse (kantsi) asemele 18. sajandil. Kõrts tegutses pikka aega, elades üle isegi Teise maailmasõja. Kõrtsihoone varemetele ehitatud kahekorruseline hoone valmis 2004. a ja selles tegutseb Emajõe-Suursoo looduskeskus.

Pöörates pilgu Emajõelt vastassuunas, avaneb aknast vaade Luunja mõisakompleksi hoonetele (aednikumaja, viinaköök, sepikoda) ja mõisapargile, mis rajati algset Emajõe ürgoru nõlvareljeefi järgivate terrassidega 18. saj keskel krahv Burkhard Christoph von Münnichi poolt. Parki rekonstrueerides rajati ka kanalite ja saarte süsteem Emajõe lammialale. 19. saj lõpus kujundati park ümber vabakujuliseks maastikupargiks. Müüriga ümbritsetud kunagise puuviljaaia asemele rajati sovhoosi ajal rosaarium, mis sai 2018. a uue kuue kingituseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Luunja piirkonnal on pakkuda avastamisrõõmu põnevate ajalooliste paikade ning kauni looduse sõpradele. Maalilises ürgorus looklev Emajõgi ja unikaalse elustikuga Peipsiveere ja Pähklisaare looduskaitsealad matkaradade, vaatlustorni ja lõkkekohaga, Luunja ja Kavastu mõisapargid, alleed ja säilinud hooned, Luunja rosaarium omanimelise roosiga ning muud huvitavad paigad ootavad külalisi.