Järvselja ürgmets

Kui kõik on looduse otsustada

Järvselja ürgmetsa on vaid 19,3 hektaril ehk metsameeste keeles ühe kvartali jagu. See on üks Eesti vanemaid kaitsealasid, sest juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle inimtegevusest puutumatu metsaosa näidisena säilitada.

Järvselja ürgmetsas on kõik jäetud looduse otsustada – nii puude sünd kui ka surm. Väga hästi on näha, kuidas surnud puust saab alguse uus elu. Ürgmetsas saab hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest ehk sellest, milline on metsa eluring, kui tema arengut ei sega inimene.

Lisaks varem teada olnud Eesti kõrgeimale kuusele (43,1 m, diameeter 71,7 cm), arukasele (36,0 m, diameeter 64 cm), männile (46,6 m, diameeter 67 cm) ja harilikule haavale (40,8 m, diameeter 53 cm) leidsid Maaülikooli üliõpilased Järvselja metsadest ka Eesti kõrgeima sookase (27,6 m, diameeter 54 cm), halli lepa (31 m, diameeter 32 cm), sanglepa (33,3 m, diameeter 63 cm) ja hariliku saare (35,2 m, diameeter 60,5 cm).

Üliõpilaste hinnangul on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. See tähendab, et puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud.