Lutsu küla

Paik, kus toimetavad lutslased

Lutsu küla külalised on Lutsu külaplatsi ja selle kõrval asuva Prantso talu kohta öelnud, et see on justkui väike Rocca al Mare vabaõhumuuseum. Prantso talu pärijate lahkel loal saavad lutslased talukompleksi heaperemehelikult oma tarbeks külamajana kasutada. Alates 2013. aastast tegutseb külas Lutsu Teater. Teater toob suveperioodil külla ca 4 tuh vaatajat. Lutsu Teatri teeb omanäoliseks see, et lisaks elukutselistele näitlejatele ja maakonna parimatele harrastusnäitlejatele löövad rõõmuga kaasa ka lutslased.

Põhjasõda ei olnud Lutsu külale armuline. Enamus elanikest hukkus vene vägede rüüsteretke käigus. Sõja eest lähedalasuvasse soosse peitumine päästis paari pere elu. Rahu saabudes naasesid nad oma külla. Ellujäänute sugupuud on uuritud kuni aastani 1695. Legend räägib, et Põhjasõjas haavatud vene sõdur kiitis oma päästjat öeldes ikka „Tobrõi Luts“. Lutslased vene keelt ei mõistnud, aga perenime Tobreluts kannavad nüüd õige mitmed. Kui tunnete või kohtate kedagi, kelle perenimi on Tobreluts, Luts või Lutsar, võite täiesti kindlad olla, et selle inimese juured on Lutsu külas. 2019. aasta suvi tõi Lutsu külla kokku üle 400 Tobrelutsu suguvõsa liikme üle maailma, tähistama priinime Tobreluts kahesajandat aastapäeva.

Uhke tamm, mida näete läbi kollase akna, on siin kasvanud juba kolmsada aastat. Põhjasõjast saati on tänini külas säilinud põnevad kohanimed – Kuningakopli, kus Rootsi väed oma hobuseid karjatasid; Sandimäe, kus asus laatsaret; Ristikondi, sõdurite matmispaik („kondi“ ei tähenda siinses murrakus konti või luud vaid küngast).