Alatskivi loss ja Sibulatee piirkond

Eesti ja Euroopa Liidu idapiiril

Alatskivi kollane aken on koha sisse võtnud Sibulateel, Alatskivi maastikukaitsealal. Läbi akna avaneb vaade Alatskivi lossile ning kaudselt ka Euroopa idapiirile. Üht osa omanäolisest Peipsiveere kultuuri- ja ajaloost kajastab erinevate ekspositsioonide kaudu muinasjutuline Alatskivi loss. Loss valmis 1885. aastal. Alatskivi loss on rajatud Suurbritannia kuningliku residentsi, Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Kohalik mõisnik Arved von Nolcken ehitas selle armastuse märgiks oma kauni kaasa Josephine vastu ning loss oli paruniperele koduks kahekümne aasta jooksul. Praegu on end lossis sisse seadnud külastuskeskus.

Kaunis puhas loodus, maalähedane elulaad, kogukonna väärtustamine ja sõbralik suhtumine külastajatesse on meile omased ja olulised.

Siinne kant on olnud seotud muistendite ja lugudega meie rahvuseepose kangelasest Kalevipojast. Ilmekad näited kangelase tegudest on Kalevipoja säng Peatskivil, pooleli jäänud sild Venemaale Peipsi järves Nina külas, aga ka järved, sood, suured kivid.

Peipsi on siinseid inimesi toitnud ja katnud aastasadu. Peipsi annab, vahel ka võtab. Järv on oma kaldal ära kodustanud mitmed kultuurid – siinne paik on erinevate rahvuste ja kultuuride põimumiskoht. Ütleb ju piirkonda tutvustav lausegi: „Sibulatee – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri”.