Võru Pangahoone

Räpina lastekioski arhitektuuriline lahendus on inspireeritud raamatust „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Varasemalt kaunistasid kioski siseseinu seitsme pöialpoisi humoorikad portreed, mis tekitasid väikestes külalistes alati lõbusat elevust. Lumivalgekese kiosk pakkus lastele rõõmu ja tõi Räpinale tuntust. Kioskis müüdi laste lemmikuid - limonaadi ja maiustusi.Tänapäeval enam lastekiosk ei tegutse ning maja seisab enamasti tühjana. Rakendust leiab see veel Räpina kodukohvikute päeval, mil endises kioskis toimetab mõni kodukohvik.Muul ajal on võimalik maja uudistada ja imetleda väljast.

Piusa koobaste heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid on kahtlemata Vana-Võromaa üks tuntuim turismimagnet. Juba mitu aastat ootab siin külastajaid vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Piusa külastuskeskuses on kohvik, seminariruum, meisterdamisruum, kinosaal ja arvukalt eksponaate. Külalised saavad kinosaalis vaadata filmikest nahkhiirtest, koobaste tähtsaimatest elanikest, ning seejärel suunduda koos keskuse giidiga Muuseumikoopa vaateplatvormile. Suvel koobastes nahkhiiri pole, sest nad tulevad siia vaid talvituma. Siinsamas Muuseumikoopa taga on Piusa liivakarjäär, Eesti suurim liivakast. Piusa külastuskeskus ja maalilised liivamäed pakuvad ainulaadset elamust, kus loodus ja ajalugu põimuvad – siin saab avastada endiste klaasiliivakaevanduste salapäraseid koopaid ning nautida Eestimaa kauneimaid vaateid liivakarjäärile. Piusa liivamäed oma järskude nõlvade ja liivakivipaljanditega on justkui looduslik seikluspark, mis lummab nii matkahuvilisi kui ka fotograafe.

Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asub väike õigeusu külakabel, kohalikus keeles tsässon. Hoone ehitusaastaks on tõenäoliselt 1784 – nii ütlebdendrokronoloogia. Teises maailmasõjas sai tsässon mürsutabamuse, mis nihutas hoone vundamendilt kõrvale. Seda mürsku saab nüüd vaatamisväärsusena tsässonas näha. 2007. aastal tsässon remonditi ja perenaise loal saab tsässonasse ka pilku heita. Kabelis on mitmed ikoonid, mida ehib seto naiste kaunis käsitöö: valge-punasekirjud pühaserätid.Serga tsässona pühak on Püha Anastassia ning külapüha on sellest tulenevalt nahtsipäev, 11. novembril.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel asuv MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus on elamusterohke paik, mis pakub avastamis-, uurimis- ja tegutsemisrõõmu igas vanuses külastajale. See on koht, kus maaelu tuleb käegakatsutavalt lähedale mänguliselt, harivalt ja kaasahaaravalt. Kahel korrusel asuv keskus tutvustab tänapäevast põllumajandust läbi praktiliste tegevuste. Näitus „Laudasümfoonia“ avab loomade heaolu, toitmise ja pidamise teemasid. Kohtud ka muuseumi taluloomadega ning saad lõõgastuda rahustavas küülikute külas. Põnevust lisab näitus „Sõnnik ja piim“, kus saab näha ka haruldast sõnnikulaoturit. Julgematele pakub avastamisrõõmu pisut kõhedust tekitav veterinaaria tuba, mis heidab pilgu loomade ravimise ajaloole. Samuti ootab uudistajaid muuseumi varakamber ehk avatud hoidla, kus on väljas põnevaid esemeid muuseumi kogudest. Eesti Maaelumuuseumi piletiga pääseb kõigisse kompleksi kuuluvatesse muuseumitesse, kaasaarvatud Maaelu Uudishimukeskus.

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

Katre Arula Meistrikoja disaini- ja käsitööpoes on müügil parim valik autori loomingut: Katre disainitud ja Eestis käsitööna valmistatud 3in1 kotid, mida saab kanda kolmel erineval moel: seljakott-õlakott-käekott, stiilsed seljakotid, käsitöökotid, disain kleidid ja t-särgid. Kõik Katre loodud disainkotid on valminud mööblitööstuse jääkidest. Poest leiab veel perenaise maitse järgi valitud ausat Eesti käsitööd ja Eesti disaini. Gruppidel on võimalik tellida Katre tegevuse tutvustust, kus meister näitab oma töid ja räägib inspiratsiooni- ja saamislugusid. Kokkuleppel toimuvad õpitoad.

Õllemuuseum viib külastaja rännakule, mille käigus saab näha, kuulda ja maitsta õlle lugu. Muuseum tutvustab õlletegemise ajalugu alates muinas-Egiptusest kuni tänapäevani. Lisaks saab põhjalikult vaadelda õlle kõiki koostisosi, tutvuda õlle valmistamise protsessiga ja näha vanu tootmisseadeid. Muuseumi südameks on ajalooline linnasetorn, kus hargneb lahti A. Le Coqi 200-aastane põnev teekond. Külastuse lõpus saab nautida külma õlut või limonaadi muuseumi baaris ja astuda läbi ka meie kingipoest. Muuseumi on võimalik külastada nii omal käel kui ka giidiga.

Jakob Hurt (1839 - 1907) oli esimene eestlasest kirikuõpetaja, kes tegutses Otepääl aastatel 1872 - 1880. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise aja suurkuju, rahvaluule- ja keeleteadlane. Otepääl töötades juhtis J. Hurt presidendina nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Eesti Aleksandrikooli asutamise peakomiteed. Ta edendas Otepää kihelkonna koolielu ning ajakohastas koolihooneid. Otepää Kirikumõisa hoones ehk pastoraadis elas J. Hurt enamuse oma Otepääl viibimise aastatest, seetõttu paigaldati hoone esisele haljasalale 25. novembril 1989. aastal Jakob Hurda graniitbüst (skulptuuri autor on Villu Jaanisoo). Hoones asuvas Eesti lipu muuseumis on Jakob Hurda elule ja tegevusele pühandatud ka eraldi tuba.