Tartu Uppsala Maja

EELK Urvaste Püha Urbanuse kirik koos lähedal asuva kalmistuga on üks kaheksast Vana-Võromaa ajaloolisest kihelkonnakeskusest. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Praegune, 1889.aastal pühitsetud kirik, on gooti stiilis kolmelööviline basiilika. Sellest perioodist pärineb ka kogu kiriku sisustus. Kiriku kellad on aastast 1832 ja praegu kasutusel olev vendade Kriisade ehitatud orel 1938.aastast. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud kollase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse.

Kogo galerii on rahvusvaheliselt tegutsev kaasaegse kunsti galerii Tartus, Aparaaditehases. Galerii keskendub noorema põlvkonna kunstnikele ning toetab nende rahvusvahelist nähtavust, tutvustades loomingut laiemale publikule. Kogo missiooniks on soodustada vaba loomet, interdistsiplinaarsust, fantaasiat ja uudseid ideid ning algatada ja hoida loovaid suhteid, koondades nii loomeinimesi kui ka kunstihuvilisi kogukonda. Galerii mitmekülgne näituseprogramm keskendub nii kunstnike sooloprojektidele kui ka kuraatorite koostöös valminud näitustele. Lisaks näitustele korraldab Kogo galeriis mitmekesiseid publikuprogramme. Galerii kaasab oma tegevusse ka eksperte erinevatest valdkondadest, et arendada dialoogi ühiskonnas oluliste teemade üle. Kogo galerii pakub külastajatele mitmeid kunstielamusi, sealhulgas näituseid ja kunstimüüki, kunstiteoste renti eriliseks sündmuseks, galeriituure gruppidele, galeriiruumi renti erisündmuste jaoks ning kureerimist ja nõustamist kunstikogujatele.

Rannu Maanaiste Seltsi initsiatiivil rajatud Rannu Vabadussõja mälestusmärk avati 23.08.1931. aastal. Mälestusmärk lõhuti 1949. aastal. 1976. aastal paigutati Kalev Raave eestvedamisel mälestusmärgi asukohta skulptuur "Rannu Ema". 1991. aastal paigutati Rannu kirikusse mälestustahvel Vabadussõjas langenud Rannu meestele. 2014. aastal käidi välja idee taastada mälestusmärk ning sama aasta suvel tulid kalmistu korrastustööde käigus välja samba nimedega kiviosad.Mälestusmärk taastati ja paigutati oma esialgsele asukohale. "Rannu Ema" asukohta muudeti pisut.Mälestusmärk taasavati 23.08.2015.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Alle-Saija Teatritalus tutvustame rahvateatri tegemist ja telgitaguseid. Tellida saab ekskursioone teatritalus ja näha meie uhket maakivist teatrisaali,välialasid, kostüüme ja rekvisiite, uurida, kuidas valmib üks lavastus, vaadata varasemate lavastuste videosalvestusi ja teatritalu tehtud filme. Einet saab tellida meie mõnusas teatrikohvikus "Maitsev Misanstseen". Pakume etendusi tähtsündmuste tähistamiseks, temaatilisi õhtusöögiga teatriõhtuid, lastesündmusi, teatritreeningu õpitubasid ja motivatsioonipäeva teatriga asutustele ning gruppidele.Meil on kindel hooajaline mängukava, teatrikohvik ja teatritalu pood, kust saab soetada teatritalu meeneid, raamatuid, plaate ja mitmesugust käsitööd. Meil on ka e-pood, mille kaudu saab osta kõigi meie sündmuste pileteid.

Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Rõuges asunud muistse asula kultuurkiht peitis endas mitmete eluhoonete varesid ja hulgaliselt olmeesemete leide. Asulast hilisem on loodusliku neemiku lääneossa rajatud linnus, kus asusid eluhooned. Tänapäeval on nähtavad vaid linnuse otsavallid nende ees asetsevate kraavidega.Muinasasula ainult kirvega ehitatud näidismajad annavad ettekujutuse ammusest elu- ja ehitusviisist.Rõuge leiumaterjali hulgas on ka kohalike käsitööliste töövahendite näidiseid, leide näeb Võrumaa Muuseumis. Kirikukihelkonnana on Rõuget esimest korda mainitud 1613.a. Alevik tekkis tänapäevasel kujul 19. sajandil.