Tartu Raekoja plats

Hea kuulaja! Astu ajas tagasi ja lase end kaasa haarata 1217. aasta piiramislahingu keerisesse. Kuuldemäng “Jumalaga” viib sind otse Otepää linnusesse, kus käib äge vastasseis – 20 päeva kestnud lahing, milles osales Henriku Liivimaa kroonika andmetel 24 000 meest. Linnuse elanikud – äsja ristitud ugalased – seisavad silmitsi oma usuliste ja eluliste proovikividega.Vastasseisus on eestlaste ja venelaste ühendvägi, linnuse sees aga näriv nälg, janune lootus ning küsimus: kas võõrast võib usaldada? Kuula, rända ja koge omas tempos! Kestus: 40 min

Emotsionaalse ja mõjusa kujundusega, ajalukku tagasi viiv memoriaal (2016) meenutab Võrust ja Võrumaalt aastatel 1941 – 1952 küüditatud inimeste karmi saatust. Skulptor Jaak Soans.Mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee. Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.

Tuntud Eesti luuletajale Betti Alverile pühendatud muuseum asub tema sünnikodus Jõgeval, raudteejaamahoone kõrval olevas majas. Muuseumis eksponeeritakse Betti Alveri elu ja loomingut, väljas on tema kirjutatud luulekogud ja fotod tema elust ja tegemistest. Samuti jäädvustatakse seal Jõgevalt pärit Alo Mattiiseni mälestust, väljas on tema laulutekstid ja tema elu kajastavad fotod. A. Mattiiseni üks kõige tuntum laul on "Eestlane olen ja eestlaseks jään".Muuseumis tutvustatakse samuti ka Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit.Oodatud on õpilasgrupid, pered ja teised huvigrupid.

Räpina loomemaja tutvustab oskusi ja töövõtteid, millega kohalik rahvas on varem ja ka praegusel ajal tegelenud. Kui on soov oma kätega midagi valmis teha, siis pakume ettetellimisel gruppidele erinevaid töötubasid.Keraamikatöötoas saab juhendaja õpetusel valmistada eelnevalt kokkulepitud eseme (tassi, vaasi vms).Savitöö on teraapiline ja lõbus. Hakkama saavad ka kunstikauged ja esmakordselt saviga tutvust tegevad inimesed. Sobib nii lastele kui täiskasvanutele. Tööd põletatakse ja glasuuritakse enne kätteandmist.Valmis ese saadetakse kas postiga või saab sellele ise järele tulla. Virtuaaltuur

Oskar Lutsu monument püstitati 1987. aastal, monumendi autoriks olid A. Rimm ja A. Murdmaa. Oskar Luts (1887-1953) oli eesti rahvakirjanik. Tema tuntuim ja armastatuim teos on koolimälestustele tuginev lüüriline ja humoristlik jutustus "Kevade". Ta on kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusi ja följetone. Tartus Riia tänava majas number 38, kus kirjanik elas oma viimased 17 eluaastat, asub tema majamuuseum. Oskar Luts on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Tartu kesklinna arhitektuurimälestistest väärib mainimist Ülikooli ja Vallikraavi tänavate ristmikul asuv endine Mattieseni trükikoda. Trükkal Carl Gottlieb Mattiesen omandas kinnistu 1848. a. ning puumajja kohandati Tartu ülikooli trükikoda. Hiljem lisati hoonele kivist juurdeehitus. 1997. a. projekteeris arhitekt Merike Raud hoone ümber kohvik-muuseumiks, raamatupoeks ja pubiks. 1999. a. avati hoone ees skulptuurigrupp Oskar Wilde ja Eduard Vilde pronkskujudega (autorid Mati Karmin ja Tiit Trummal).Hoones tegutseb restoran Vilde ja Vine.

Võru linna ühes vanimas majas asuvas muuseumis, saab tutvuda Võru linnaarsti ja eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803-1882) elu ja loominguga. Endises elumajas on emotsionaalne interjöör-ekspositsioon, mis on sisustatud Kreutzwaldile ja ta perekonnale kuulunud esemetega. Kõrvalhoones on sisukas kirjanduslik väljapanek. Aidahoones tutvustatakse Kreutzwaldi teoseid, nende kordustrükke, tõlkeid. Eraldi väljapanek räägib eesti rahuseeposest "Kalevipoeg". Külastajatele on vaatamiseks originaaltööd paljudelt eesti kunstnikelt. Esindatud on Gunnar Neeme, Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Jüri Arrak, Vive Tolli, Juss Piho, Toomas Kuusing. "Kalevipoja" täistõlked on ilmunud 14 keeles. Gruppidele ettetellimisel giidituurid ja erinevad õpitoad.Kompleksi kuuluvad veel aed, ait-tõllakuur ning suitsusaun-pesuköök ja kelder.

Karilatsi Vabaõhumuuseum on muuseum Lõuna-Eestis, kus saad ajas tagasi rännata sajanditagusele Vana-Võromaale. Muuseumi avaral alal saad looduse rüpes mõnusalt aega veeta ja tunnetada kunagise maaelu hõngu. Sisse saad astuda rehetarre, tuulikusse, endise vallakeskuse hoonetesse, koolitarre ning tutvuda kunstnik Vanda Juhansoo (rahvasuus kui Valgemetsa nõid) pärandiga. Lustimisrõõmu pakub muuseumituuliku naabruses asuv tsõõri- ehk kiigeplats. Ettetellimisel saad tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel, nautida savvusanna mõnusid või pidada maha Vana-Võromaa kombestikule tugineva pulmatseremoonia. Võta aigu ja tulõ Karilatsi!