Püsimets ja inimene ning loodussõbralik metsandus Pokumaal

Põgenemistuba ehk escape room on reaalajas toimuv põgenemismäng, kus grupp inimesi on lukustatud ruumide kompleksi, kust nad peavad ettenähtud aja jooksul suutma välja pääseda. Põgenemismäng paneb proovile nii osalejate individuaalse leidlikkuse kui ka meeskonnatööoskused. Escaperi kui tõenäoliselt Eesti parimate põgenemismängude looja missiooniks on pakkuda närvekõditavaid tipptasemel eriefektidega vürtsitatud põgenemismänge, mis pakuvad mõnusat vaheldust igapäevarutiinile ja tavapärasele meelelahutusele.Pakume võimalust pidada sünnipäevi ja firmaüritusi. Rohkem infot Escaperi kodulehel.

Pakume võimalust matkata mööda selgeveelist ja värvilise põhjaga Avijõge. Matk on mööda rahuliku vooluga jõge ning kestab ligikaudu tund. Avijõgi sobib matkamiseks nii suurtele kui väikestele. Kuigi korraga saab sõita 9 inimest, siis suuremate gruppide puhul saab teha mitu matka, seni kuni teised puhkealal pikniku peavad. Matk mööda Avijõge on elamus, kus saab sõita nii sildade alt kui ronida üle väikeste paisude. Lisaks on võimalik kasutada matka osana kohalike toitlustusasutusi ja külastada piirkonna vaatamisväärsusi.

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.

Tartumaal asuv Emajõe-Suursoo peidab endas kümneid ürgloodusega rabasaari, kuhu teid viib seiklema kohalik giid. Kuna inimese jalg satub siia harva, on paik koduks paljudele Eesti looduse liikidele. Räätsade abil kõnnime põlismetsastel soosaartel ning ületame raba. Kindlasti näeme loomade-lindude tegutsemisjälgi ning võib-olla kohtume ka siinsete asukate endiga. Kel veelgi enam õnne, võib teekonnalt leida mõne uhke kotkasule või põdrasarve.Retk sisaldub ka kerget toidupala. Matk on jõukohane lastele alates 12. eluaastast. Sõbralikud lemmikloomad ka kaasa!