Parveseiklus Emajõel Peipsiveere kaitsealal

Setomaal käisid külaliste tulekuks alati põhjalikud ettevalmistused. Tuba pidi puhtusest lõhnama ja toiduhõng hõljus küla teise otsa – kohale jõudes olid toidumaitsed juba suus.Killukesi külapühade ajast pakume seltskondadele elamusena aastaringi. Muidugi võivad külalised veel külalisi juurde kutsuda – näiteks pillimehe, leelokoori, muinasjutuvestja või koguni Seto Ülembtsootska enda. Peremees ja perenaine on rahvast vastu võtmas ja teevad ka väikese ekskursiooni setode söögimaailma.

Põlva paisjärv ning selle rand pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks ning vee- ja rannamõnude nautimiseks. Järve äärest leiab mänguväljakud, rula- ja rulluisuplatsi, rannavõrkpalli väljaku ning mõnusad jalutusrajad. Suviti tegutseb järve ääres Põlva wakepark, mis pakub põnevust nii algajatele kui edasijõudnutele. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Kui Te soovite tunda aja peatumist ja olla iseenda, oma pere või heade sõpradega, siis peatuge meie armsas Rogosi külaliskorteris.Külaliskorter asub nostalgilises kahekorruselises kortermajas, mille akendest avaneb vaade Haanjamaa kuplitele ja aialappide imelisse maailma. Teie käsutuses on 2 magamistuba, elutuba ja köök (ise valmistan - ise söön = täis kõht + raha sääst). Wi-Fi ja parkimine on Teile tasuta.Mõne minutilise teekonna kaugusel asub ainulaadne Rogosi kastellmõis, park ja rand ning 10 minutilise teekonna kaugusel Suur Munamägi ja Vällamägi. Hää tullaq, hää ollaq, kipõt olõiq kohegi!

Väike puust Tobrova tsässon Tobrova-Küllätüvä tee kõrgel kaldal näeb välja justkui eeskojaga aidake, millel tagasihoidlik rist katusel. 1932. aastal ehitatud õigeusu kabel on pühendatud ülestõusmispühadele – see on Tobrova ja lähikondsete külade tähtsaim püha. Tsässona külastamiseks võta ühendust Obinitsa muuseumiga.

Tartu vanalinna südames, otse Raekoja platsi kõrval, asub Tartu Viltune Maja, mida rahvasuus sageli kutsutakse ka Tartu Pisa torniks. Tänapäeval tegutseb Viltuses majas Tartu Kunstimuuseum, kus külastajatel on võimalus avastada nii Eesti kui rahvusvaheliste kunstnike teoseid, osaleda haridusprogrammides ja kogeda inspireerivaid kunstielamusi. Maja ehitati 1793. aastal keskaegse linnamüüri äärde, mistõttu on jõe poole jääv külg toetunud vana müüri kivisele vundamendile, teine aga pehmemale vaialusele. See omapärane konstruktsioon on põhjustanud maja aeglase, kuid märgatava viltuvajumise, mis teeb hoonest tänapäeval ühe Tartu visuaalselt kõige eripärasema sümboli. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega apteek, kus 20. sajandi alguses töötas noorena ka Oskar Luts, tuntud Eesti rahvakirjanik. Tartu Viltune Maja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse, olles nii ajalooline kui kultuuriline pärl, mis ühendab Tartu vanalinna rikkaliku ajaloo ja elava kunsti.

Naudi imeilusat Võrumaa maastikku ja tutvu kümnete erinevate viinapuuliikidega, mis on pärit kõikjalt üle maailma. Meie viinamarjade “botaanikaaias” valitseb imeline vaikus, kaugel linnakärast ning suurte teede mürast. Pakume karget põhjamaist maitseelamust ning huvitavat ringkäiku, mille viib läbi Maaülikooli lõpetanud kõrgharidusega agronoom. Ekskursioonil – tutvutakse viinamarjasortidega (Veinimäel on neid lausa 75!) ning kogenud agronoom tutvustab erinevaid viinamarjakasvatuse tehnoloogiaid; – räägitakse veinide ja siidrite valmistamisest;– maitstakse kohapeal valmistatud viinamarjaveine ja siidreid.Veine ja siidreid saab kohapealt ka kaasa osta.

Räpina paberivabriku ajalugu algab 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ostis Räpina valdused Eesti pikima jõe, Võhandu ääres. Jõele ehitati võimas tamm ja selle ümber kerkisid veejõul töötavad sae-, jahu- ja paberiveski. Paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberi valmistamise toorainena kasutati linast kaltsu.Paberiveskist sai vabrik 1865. aastal, kui Räpinasse toodi esimene paberimasin.Räpinas valmistati ka osa Eesti Vabariigi algusaastate rahatähtede paberist. Tänapäevane Räpina Paberivabrik on Balti- ja Põhjamaade suurim lainepapist pakkenurkade tootja.

Külmalätte suitsusaun asub Otepäält 7 km kaugusel, Vidrike ja Truuta küla veerel Lõuna-Eestis. Siingi hoitakse au sees Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku. Saun pole lihtsalt pesemise koht vaid oluline osa ka hinge ja meelte puhastamisel. Suitsusaun vajab aega. Selle kütmiseks kulub 4-5 tundi ning kui kuum suits on õhu puhtaks teinud tuleb sauna veel enne saunalisted tulekut tuulutada. Peremehel on selle sauna omajagu hoolt ent samas ka rõõmu. Külmalätte suitsusaun on paksu metsa sees ja naabreid meil silmapiiril ei paista. See on hea koht, kus maailma eest peitu pugeda, endasse vaadata, ihu ja hinge kosutada ning soovi korral ka karges vees end jahutada. Suitsusaunaelamus on pigem nagu enda uuesti käivitamine. Tule sannata Külmalätte suitsusaunas, kümble jões ja puhka ennast välja, nautides head ja paremat pere või sõpradega! Tule ka perra!