Mälestuskivi Eesti I üldlaulupeole

Ööklubi Võhandu asub Räpina kesklinnas. Klubis on tantsusaal koos rõdu, suure lava ja baariletiga ning eraldi piljardilauaga ruum.Ööklubis Võhandu kõlavad nii kaasaegsed kui ka retrohitid ning toimuvad erinevad teemaüritused. Samuti astuvad klubi laval üles tuntud Eesti artistid. Samas hoones asub ka Räpina kuulsaim pubi Võhandu Keller.

Võõpsu tsässon ehk külakabel asub otse Setomaa põhjapoolse värava – üle Võhandu jõe viiva Võõpsu silla ‒ kõrval, keskaegsel külakalmistul. See on Eestipoolse Setomaa suurim puidust tsässon, mis arvatavasti oli algupäraselt hoopis ait. Tsässonaks ehitati see ümber veidi enne 18. sajandi keskpaika ja remonditi korralikult 2010. aastal. Arhitektuuriliselt huvitav on suur lahtine eeskoda, mis osaliselt ümbritseb ka külgseinu.Võõpsu tsässona pühak on Püha Nikolaus, setopäraselt Püha Migul ja seetõttu on tsässona nimepühad kevadine ja talvine nigulapäev.Avatud vaid nigulapäevadel.

Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on Eesti üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse. Umbes pooleteisetunnine jalutuskäik tutvustab mõisa peahoonet, kus täna tegutseb kool, ning viib jalutuskäigule erinevatesse mõisa hoonetesse. Külastatakse mõisaaegsesse lehmalauta loodud Folgikoda ja erinevaid mõisa endistes tallides toimetavaid töökodasid. Räägitakse mõisa ajaloost aga tutvustatakse ka tänaseid tegevusi. Endises viinaköögis tegutseb Mooste Viinavabriku hotell ja restoran, kus võimalik nii keha kinnitada kui kaugemalt tulijatel ööbimagi jääda.Suurejoonelise mõisaansambli väljaehitamist alustati 1903.aastal. Kiiresti kerkisid maakivist majandushooned ja majandushoovi piirav kõrge müür. Mõisa suursugususest annavad aimu säilinud hooned, mis on nüüdseks uuele elule toodud ning moodustavad tervikliku ja toimiva asula. Broneeri giidiga ringkäik Mooste mõisas kindlasti ette meie kodulehe kontaktivormi kaudu ning suuremate gruppide puhulgi leiame lahendused!

Tule avasta Piirissaare vanausulite muuseumi võlu! Vanausulite muuseum asub ajaloolises hoones, mis kuulus Kirill Smirnovile, Saare küla koguduse vaimulikule. Muuseumis saab näha traditsioonilist vanausuliste kodu ning avastada vanausuliste kultuuri läbi esemete, palveraamatute ja ikoonide. Lisaks korraldatakse muuseumis temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, mis annavad ülevaate Piirissaare ajaloost. Muuseumis saab juua ehtsat samovariteed ja nautida vanausuliste maiust ning võimalus on tellida Peipsi järvest püütud kalast kalasuppi ja vanausuliste pirukat.

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Sillapää lossis avati 1995. aastal. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ja Euroopa vanimat paberivabrikut. Kõige vanemad eksponaadid ongi pärit paberivabriku algusaegadest: 1786. aastast Räpina paberiveski vesimärgiga kaltsupaber, 1862. aasta pudeliposti dokumendid, 1865. aasta paberitegemise ammutusraam vesimärgiga jne.Lisaks püsiekspositsioonile korraldab muuseum erinevad näitusi ja giidiga jalutuskäike mõisaparki ja Räpina Aianduskooli kollektsiooniaeda.Virtuaaltuur

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid.Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.