Kunsti Kodu ateljee-pood Jõgeval

Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan.Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992.Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.

Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja - siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on võrokeelsete raamatute näitusmüük. Vana-Võromaa e-poes Umapuut on müügil võrokeelsed raamatud, plaadid võrokeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võro keele ja kultuuriruumi kohta.Vana-Võromaa kultuuripärandiga alusta tutvumist Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks kohaliku kultuuri juurde, ning kus on sisukad püsinäitused, teemapäevad ja õpitoad.

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskus on ainulaadne sihtkoht Lõuna-Eestis, mis pakub külastajatele võimalust sukelduda keskaegsesse maailma. See paik ühendab endas 14. sajandist pärit linnusevaremed, pühakoha, interaktiivsed näitused ning tegevused ja palverännu maja, mis sobivad nii ajaloohuvilistele peredele kui ka palveränduritele. Elamuskeskuses saab tutvuda keskaja teemalise väljapanekuga, uurida linnuse ajalugu, rüütlite varustust, hansa kaupmeeste kaupa, alkeemiku nurka, tutvuda palveränduri elu-oluga ja osaleda erinevates töötubades. Lastele on olemas lastetuba ning suvel on avatud Linnuse kõrts, kus pakutakse maisvaid roogasid. Piiskopilinnuse varemetes tasub külastada ka kunagist palverändurite pühapaika mis on tähistatud nii risti kui heliinstallatsiooniga. Soovi korral saab meilt tellida ka giidiga tuuri ja gruppidele korraldame ettetellimisel ka keskaegseid pidusööke linnuse kõrtsis.

Katre Arula Meistrikoja disaini- ja käsitööpoes on müügil parim valik autori loomingut: Katre disainitud ja Eestis käsitööna valmistatud 3in1 kotid, mida saab kanda kolmel erineval moel: seljakott-õlakott-käekott, stiilsed seljakotid, käsitöökotid, disain kleidid ja t-särgid. Kõik Katre loodud disainkotid on valminud mööblitööstuse jääkidest. Poest leiab veel perenaise maitse järgi valitud ausat Eesti käsitööd ja Eesti disaini. Gruppidel on võimalik tellida Katre tegevuse tutvustust, kus meister näitab oma töid ja räägib inspiratsiooni- ja saamislugusid. Kokkuleppel toimuvad õpitoad.

Mõniste Ritsiku kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teine (1855), vanim on Võru Ekateriina kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peab kogudus iga aasta 24. juunil. Mõniste-Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel. Kuna aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonnakool ja kolm abikooli.

Venemaa keisrinna Katariina II skulptuur (skulptor Jaak Soans) paigaldati uuenenud Katariina alleele 2014.a.Võru linn asutati 1775.a. välja antud uue kubermangude haldamise seaduse alusel vastloodud kreisi keskuseks. Katariina II andis isiklikult mitmeid korraldusi seoses uue linna asutamisega ning kinnitas omakäeliselt ka linna vapi. Puiesteed Võru linna esimese maja, von Mengdenitele kuulunud mõisa peahoone juurest (praegune Võru gümnaasium) Tamula järveni on kujutatud juba väga varajastel Võru linna kaartidel. Katariina allee ühendab linna keskväljakut Kreutzwaldi pargi ja Tamula järve rannapromenaadiga.

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Tartu Peetri kirik on üks Lõuna-Eesti kauneimaid neogooti stiilis luteri pühakodasid, mis rajati 19. sajandi lõpul kasvava eestikeelse kogukonna vaimseks koduks. Arhitekt Viktor Schröteri loodud kirik paistab silma oma 56,5 meetri kõrguse torniga ning võimsa tellisfassaadiga, mis kujundas ümber kogu Ülejõe linnaosa ilme. Kirikusaal on valgusküllane ja avar, tähelepanuväärse kolmekorruselise interjööriga. Puidust rõdud ja neogooti kaared annavad ruumile soojuse ja väärika rütmi, luues mulje tõelisest linnakatedraalist. Külastajad saavad imetleda Johann Köleri altarimaali „Kutsuv Kristus“ (1897) ning kuulata 19. sajandi lõpust pärineva 22 registriga orelit, mis teevad Peetri kirikust ühe Tartu hinnatuima kontserdipaiga suurepärase akustikaga. Kirik rajati Eesti esimese üldlaulupeo lähistele ning on olnud oluline osa eestlaste kultuuri- ja kogudusloost alates selle nurgakivi asetamisest 1882. aastal.