Kahepäevased kanuu- ja süstamatkad Võhandu Pühajõel

Otteni veskisild on tuntud mängufilmi "Viimne reliikvia" võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke. Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten 1916. a Tartu kivisilla eeskujul. Maakividest ehitatud veekanal sillaga on säilinud vaid osaliselt. Vesiveski pais on ehitatud maakivist, sellel on kaks suurt valatud betoonist kaarava, mis olid väravatega suletavad.Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks ja kantud ka Eesti kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Kui soovid külastada ja ööbida maailma väikseimas ja erilisemas riigis, siis sea sammud Võrumaale Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki. Majutuseks on mõnusad toad ja neile, kes soovivad veidi ekstreemsust - kanajalgadel majakestes ööbimine on põnev ettevõtmine. Siin jätkub aktiivseid vaba aja tegevusi terveks päevaks - tugitooli jalgpalli ja luuaviset pead kindlasti proovima. Lisaks on ettetellimisel võimalus kasutada ka karavaniparklat ja telkimisala. Nõiaköögist on ettetellimisel võimalik tellida toitlustust. Hea teada: Nõiariigi külastus on tasuline!

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Räpina külje all Sillapää külast väikese jalutuskäigu kaugusel asub tamme- ja pihlakavõsases männikus üks vaevumärgatav kõrgendik. Tegu on Eesti suuruselt viienda meteoriidikraatri – Tsõõrikmäega.Tsõõrikmäe meteoriidikraater on tekkinud jääajajärgsel ajal ja on Eesti vanim kvaternaari ajastust pärinev meteoriidikraater, mille vanuseks arvavad teadlased 9500 -10 000 aastat. Kraatri ringvalli läbimõõt on 38 - 40 meetrit ja sügavus 5m, aga see on täitunud turbaga.Tsõõrikmägi on oma nime saanud selle keskel oleva korrapäraselt ümara järskude veerudega lohu järgi.

Aura Keskus – palju rõõmu kõikidele! Aura Keskuse veepargis pakuvad põnevust pereala, liutorud, basseinid ja erinevad veeatraktsioonid. Perealalt leiab veemängude lauaga väikelaste basseini, kõrbetoa, troopikatoa ja ainulaadse vihmatoa, kus saab valida endale meelepärase vihma. Ainsana Eestis on Aura Keskuses interaktiivset elamust pakkuv liutoru.Saunakeskuses pakuvad lõõgastust 8 sauna – soolakivisaun, kadakasaun, auru-aroomisaun, aroomisaun, sanaarium ja leilisaunad. Karastada saab end karges talvetoas. Väliterrassil on iglusaun ja mullivannid – üks mõnusalt soe ja teine karastavalt jahe.

Avasta Lõuna-Eesti üks salapärasemaid piirkondi - Paganamaa maastikukaitseala ja Läti poolele jääv looduskaunis Korneti-Pelli maastikukaitseala. Meie matkadel liigud mööda metsaradasid ja järvekette nii siin kui sealpool Eesti ja Läti piiri. Sõltuvalt aastaajast pakume Paganamaal nii jalgsimatku, SUP-laua seiklusi, kui ka talviseid suusarännakuid. Piirioru järved ja neid ühendav Peeli jõgi loovad ainulaadse võimaluse liikuda kord Eestis, kord Lätis - üks matk, mitu maailma. Matku juhib kogenud kutsetunnistusega matkajuht, kes tutvustab piirkonna loodust, ajalugu ja põnevaid rahvajutte, mis annavad Paganamaale selle erilise ja müstilise jõngu. Pärast seiklust saad lõõgastuda RMK telkimisalal või hubases metsamajakeses keset vaikset loodust. Paganamaa loodusmatkad on neile, kes otsivad päris loodust, vaheldust ja seikluslikku piiriülest avastamirõõmu.

Lõuna-Eesti ja Otepää on tuntud rohkete aktiivse puhkuse võimaluste ja erinevate sündmuste poolest. Pärast aktiivset tegevust või töist päeva pakuvad hotell Karupesas lõõgastust kaks sauna. Meie mõlemat sauna kütavad Saunumi kerised, mis on varustatud patenteeritud õhukihtide segamise süsteemiga, mis haarab leiliruumi lae alla tõusnud kõrveteva leiliauru, sega selle põrandapinna jahedama õhuga ja suunab pehme leili ühtlaselt tagasi. Tänu ühtlasemale leilile ja niiskemale hapnikurikkale õhule alustab keha kiiremini higistamist. Lisaks on leiliruumides võimalik kuulata Bluetooth kõlari abil just teile meeldivat muusikat. Saun tuleks vähemalt 2 tundi ette broneerida ning päevase ette teatamisega saab sauna tellida ka suupisteid ja karastusjooke.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!