Otepää kesklinnas, uuenenud keskväljakul, lehvib Eesti kõrgeima lipumasti tipus sinimustvalge Eesti riigilipp. 20 m kõrgusesse lipumasti heisati lipp Eesti lipu päeval, 4. juunil 2009, mil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest. Lipu kõrval on infostendid Eesti lipu looga ning sealsamas Kogukonna-aias saad teada põnevaid fakte Otepää ajaloost. Kas tead, et 4. juunil 1884.a. Otepääl õnnistatud lipp oli esmalt eesti üliõpilaste tunnuslipp, seejärel Eesti rahvuslipp ning Eesti Vabariigi loomisel kuulutati sinimustvalge värvikombinatsioon riigivärvideks.
Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.
Legend räägib Roosa mõisa omanikust, kes merehädas olles olla lubanud pääsemise korral kiriku ehitada. Pääsenud õnnelikult, täitiski ta oma lubaduse ning 1735. aastal sai Roosa oma esimese kiriku. Praegune EELK Roosa Jakobi kirik valmis 1893. a (arhitekt R. Guleke). Maakivist seintes on kaaraknad ja tellisdekoor, 4-tahuline torn kolmnurk-viiludega. Altarimaal on tuntud baltisaksa kunstnikult Rudolf Julius von zur Mühlenilt,vana altarimaal pärineb praegusele pühakojale eelnenud puukirikust (1848) nagu ka Riias valatud kirikukell (1847). Orel on vendade Kriisade esimene kirikuorel aastast 1900.
Alatskivi lossi ajaloolises keldris ootab sind keraamikameistri juhendatud töötuba, kus saad ise voolida tasse, kausse või muid saviesemeid. See on elamus, mis ühendab loovuse, käsitöö ja ainulaadse mõisaatmosfääri. Telli töötuba ette! Kui aga külastad lossi lastega ja meister Tanel on samal ajal tööl, saad lapsed jätta keraamikakotta voolima, sest savist voolimine on laste lemmik! Valminud esemed glasuurib Tanel ise ja saadab postiga Sinu koju. Enda kätega voolitud kaunid ja ainulaadsed esemed jäävad kauniks mälestuseks. Tee hinge kosutav loominguline paus Alatskivi lossi keraamika töötoas!
Juhan Liivi muuseumis saad tutvuda Eesti tuntud luuletaja ja proosakirjaniku inspireeriva loominguga, tema koduga ning suvel jalutada kaunis aias. Muuseum pakub interaktiivseid elamusi, kus luule ärkab ellu heli ja video vahendusel, tuues esile piirkonna unikaalse eripära. Lisaks jutustab muuseum lugu Kodavere rikkalikust kultuuripärandist. Liivi muuseum pakub aktiivseid tegevusi ka lastele ning oodatud on ka pere neljajalgsed sõbrad. Soovi korral saab tellida giidiga tuuri, kes tutvustab muuseumi lugu. Tule ja lase end Liivi muuseumil ennast inspireerida!
Tartu Pauluse kirik on ainulaadne, sest see on ainus juugendstiilis pühakoda Eestis. Kirikus on näha rahvusromantiline ja geomeetriline kujundus. Lisaks on kirik kuulus oma kahe teraskella poolest, mis on valmistatud 1922. Saksamaal. Klaasist kupliga kellatornist avaneb lummav vaade Tartu linnale. Kellatorni pääseb treppidest, teel torni saab tutvuda väikse galeriiga, mis jutustab kiriku ajalugu. Kiriku torni külastus on lisatus eest. Kirikus on kolumbaarium, krüpt ja raamatupood. Lisaks on võimalik tellida kiriku tuur, privaatne orelikontsert ning toitlustus kiriku köögist.
Tartu Kunstimuuseum asub ühes Raekoja platsi kõige erilisemas hoones – Tartu viltuses majas. See silmapaistev, 1793. aastal ehitatud hoone kaldub 5,8 kraadi, olles kaldu rohkemgi kui kuulus Pisa torn Itaalias. Tartu Kunstimuuseum on Eesti nüüdiskunsti süda, kus kohtuvad 20. ja 21. sajandi kunst, tänapäevased teemad ning loov mõtlemine. Siin on nii Eesti tippkunstnike töid kui ka rahvusvahelisi külalisnäitusi. Muuseum ehitab sildu mineviku ja oleviku vahel, käsitledes olulisi ühiskondlikke küsimusi ja pakkudes avastamisrõõmu igas vanuses külastajale. Lisaks toimub muuseumis giidituure, virtuaaltuure, töötubasid, mis teevad kunstikogemuse veelgi sisukamaks ja elavamaks. Hoones asub ka muuseumipood, kust leiab kunstiraamatuid, kohalike kunstnike loomingut ja meeneid. Tartu Kunstimuuseum on ideaalne peatuspaik nii neile, kes otsivad kunstielamust, kui ka neile, kes soovivad lihtsalt nautida kaunist arhitektuuri ja inspireerivat keskkonda. Jaluta sisse, vaata, mis on hetkel üleval.
Õrsava järve kaldal asuv juugendstiilis kindral Nikolai Reegi suveresidents on kahtlemata Põhjalaagri arhitektuuripärl, mis on taastatud võimalikult originaalilähedaselt. Alates 2020. aastast on maja avatud külastajatele. Keskuse ekspositsioon annab teadmisi 1920. aastatel Setomaale rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas. Reegi majas on õdus kohvik ning vastavalt hooajale saab laenutada jalgrattaid, paate, vesirattaid või uiske. Eraldi parkla autokaravanidele. Suvel laevareisid Õrsava järvelt Värska lahele.