Suvi 2023 – võluv Võru maakond

Võru maakond võlub võrratu looduse, hõrkude maitsete ja rikkaliku kultuuripildiga. Arvukad turismitalud, ujumisvõimalused, paadisõidud, ratsutamine, laadad, saunad, suusarajad, võru keel – need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad Võru maakonda. Nii suurtele kui ka väikestele pakuvad avastamisrõõmu perepargid, muuseumid ja loomapargid.

Luhasoo raba. Foto: Sven Začek

Eestimaa looduse tipp-markide paik

Võrumaa kuppelmaastik hämmastab oma mitmekesise ja puutumatult ürgse loodusega.

Siin laiub Eestimaa mägisemaid paiku – Haanja kõrgustik, kus kõrgub Suur Munamägi, olles Eestimaa kõrgeim tipp. Mäel asuvast vaatetornist avaneb hingemattev vaade Lõuna-Eesti mitmekesisele loodusele. Kuid sellega looduslike vaatamisväärsuste rekordid ei piirdu.

Võru maakonnas asub Eestimaa sügavaim järv, Rõuge Suurjärv (38 m). Siin looklevad Eesti pikim jõgi Võhandu ja suurima kõrguste vahega jõgi Piusa. Piusa jõe kallastel kohtab maalisi liivakivipaljandeid, millest Härma Mäemine müür on Eesti kõrgeim.

Võrumaal Urvastes kasvab Eestimaa jämedaim tamm, Tamme-Lauri tamm. Eestimaa kõige lõunapoolsem tipp asub samuti Võrumaal Naha külas.

Kubija terviserada. Foto Tiina Männe

Liikuma kutsuv maastik

Loodus- ja spordisõbrad saavad oma meeli ergutada metsa-, matka- ja spordiradadel. Looduses matkates on võimalik pigem kohata lõunast jalutuskäiku tegevat reinuvaderit kui teist inimest.

Osaliselt laudteega kaetud eriilmeline matkarada kulgeb läbi Luhasoo raba. Eriti kaunis vaatepilt avaneb sealt varahommikutel. Tõusev päike kuldab Mustjärve ja vaikselt-vaikselt kerkib udu. Kustumatu vaatepilt pikaks ajaks. Kindlasti on sealsed hommikud ja õhtud ka pildile salvestamist väärt. Luhasoo raba juures on ka metsaonnike, kus ööd veeta.

Iluisutajaid ja -suusatajaid rõõmustavad ka suvisel ajal Haanja Puhke- ja Spordikeskuse ning Kubija terviserajad.

Ainulaadne kultuurimaastik

Kõige looduskauni ja sportliku kõrval iseloomustab Võrumaad kultuuriline rikkus, kus kohtuvad kaks omanäolist kultuuriruumi – võro ja seto kultuur. Siinseid inimesi iseloomustab selge kultuuriline identiteet ja oma juurte tunnetus. Võrukesed kannavad uhkusega edasi oma esivanemate kombeid ning räägivad võro või seto keelt. Võruke peab lugu vanadest tarkustest – ta oskab teha töid, mida tegid ka tema esivanemad, olgu selleks siis lihasuitsutamine, vikatiga niitmine või palkmajaehitus. Samuti on omanäoline võrukeste omavaheline kõnepruuk, mille erinevus eesti ühiskeelest on arusaadavuse piiri peal.

Kõige parema ülevaate piirkonna kultuuridest saab külastades Setomaa Muuseumeid ja Vana-Võromaa kultuurikoda.

Setomaa Muuseumid haldab kuute erinevat hoonet üle Setomaa. Suvehooaeg on Setomaa muuseumides kindlasti aktiivsem, avatud on erinevad hooajanäitused, korraldatakse teemapäevi ja iloõdaguid ehk leelokoori kontserte, kuid ka muul ajal tasub muuseumidesse sisse astuda. Kevadel, sügisel ja talvel toimuvad erinevad üritused, mis aitavad seto kultuuriga sügavamalt tutvuda.

Vana-Võromaa kultuurikoda annab hea ülevaate paikkonna eluolust alates asustamisaegadest kuni 20 sajandi keskpaigani. Näha saab arheoloogilisi leide, etnograafilisi esemeid, dokumente Võru linna rajamisest, esemeid ja fotosid eri aegade kultuuri- ja hariduselust jm.

Maitseelamuste kodu. Foto: Sven Začek

Võrumaised maitsed

Võru maakonnas on lisaks tugevale kultuuriruumile mõjukas kohalik köök.

Setomaal ringi liikudes tasub maitsta just seto köögi toite. Suvel võiks laual olla suulliim: suvine külmsupp aedviljadest, leemeks hapukoore, vee ja kurgimarinaadi segu. Väga maitsev on tindiruug: tõhus supp, milles on muu hulgas nii kuivatatud tindikala kui ka suitsuliha.

Proovida võiks seenetoite, näiteks tatiruuga, kuivatatud seentest tehtud suppi. Ning kindlasti ei tohiks Setomaalt lahkuda maitsmata sõira, millest on kujunenud tänapäeva Seto köögi tunnustoit.

Vana-Võromaa piirkonna toidutootjaid ühendab kaubamärk Uma Mekk. Valikus leiab juustu, liha- ja piimatooteid, mett, kuid ka marjanektareid ja veine. Paar korda aastas leiab aset Uma Meki kohvikute ja restoranide nädal.

Kubija hotell-loodusspaa. Foto: visitestonia

Ühilda ööbimine ja puhkus

Kes soovib lisaks päevategevustele Võrumaale ka ööbima jääda, see leiab Võru maakonnast kaks spaahotelli: Kubija hotell-loodusspaa ja Värska Kuurortravikeskus. Mõlemad pakuvad vee-elamusi aastaringselt, seega saab ka jahedama suvega ujumas käia. Kubija hotell-loodusspaas saavad minigolfi huvilised suvel palli auku veeretada suisa 18-rajalisel minigolfi rajal.

Värska kuurortravikeskuses asuv Värska sanatoorium on Eestis ainulaadne oma raviarsenali poolest, sest turgutust pakutakse kohalike looduslike vahenditega – magevee ravimuda ja Värska mineraalveega.

Suvehooajal väljub Värska sadamast Seto Line laev, mis viib nii Värska ringreisile kui ka päikeseloojangu kumas Lämmijärvele. Tule, näe maismaad hoopis teise nurga alt ja lase hea maitsta laevasõidu ajal pakutava veiniga Nautimuselt. Lisaks on võimalik laenutada SUP-laudu ja paate.

Võru maakond hämmastab oma mitmekesisusega ning Võrumaa inimeste külalislahkus ja ehedus ootab avastamist!

Tutvu Võru maakonnaga lähemalt leheküljel www.visitvoru.ee või Facebookis: Visitvoru