“Me pole ju Louvre” ehk Milleks Lõuna-Eesti muuseumile online broneerimine?

Online broneerimine on teema, millest enamik teenusepakkujaid enam mööda ei pääse. Ometi on Lõuna-Eesti muuseumid olnud e-piletite rakendamises pigem ettevaatlikud.

Põhjuseid justkui leiab: meil Lõuna-Eestis järjekordi pole, ruumi jagub ja Louvre’i sugust tunglemist siin ei kohta. Milleks siis üldse veebimüügiga mässata?

Tänapäeva külastaja mõtleb aga teisiti. Ta tahab osta pileti endale sobival hetkel, sageli juba kodus diivanil. E-piletitest on saanud külastaja ootuste uus normaalsus.

Siin on 7 mõjuvat põhjust, miks Lõuna-Eesti muuseumid ja elamuskeskused peaksid astuma digiajastusse juba täna.

1. Märgatav müügi kasv

Kõige otsesem põhjus online broneerimise kasutuselevõtuks on võimalus müüa rohkem pileteid ja kasvatada külastajate arvu.

Online broneeritavus võib kasvatada muuseumide piletimüüki kuni 25%. Lisades juurde teenuseid nagu giidituurid, töötoad ja erielamused, võib müügi kasv ulatuda isegi 50%.

Näiteks Teaduskeskuses AHHAA moodustab e-piletite müük 8% piletitulust ning nende esimene online piletimüügisüsteem valmis juba 2016. aastal.

AHHAA juhi Pilvi Kolki sõnul on e-piletid oluline osa mugavast klienditeekonnast tervikuna. Ning see pole ühekordne projekt, vaid pidev protsess, mis areneb koos kasutajatega.

2. Parima kogemuse pakkumine

Tänapäeva muuseumikülastus algab juba kodust. Inimene tunneb end kõige kindlamalt siis, kui ta veebis reisi planeerib ning saab ise valida kuupäeva, kellaaja ja lisateenused.

E-pilet annab külastajale:

• võimaluse osta pileteid ööpäevaringselt;
• kindlustunde, et koht on avatud;
• mugava päevaplaneerimise;
• lisateenuste kiire lisamise.

Eesti Kunstimuuseumi turundusjuht Piret Järvan märgib, et eelkõige väliskülastajad eelistavad e-piletit. Online broneeritavusest on saanud rahvusvaheline standard, mis annab väliskülastajale kindlustunde.

Kuigi KUMU veebipiletite osakaal moodustab veel tagasihoidliku 3,5% kogumüügist, on see Järvani sõnul tugevas kasvutrendis.

3. Nähtavus Eesti suurimas turismiportaalis

Veebipiletite puudumine võib muuseumi väliskülastajate radarilt ka sootuks maha võtta.

Eesti suurim turismiportaal Visit Estonia on oma tingimustes selge: kui turismiettevõte ei paku online broneeringute võimalust, ei kuvata seda enam peagi väliskülastajatele suunatud lehtedel.

See peaks olema igale muuseumile piisav motivaator kiiresti e-piletimüügile üle minemiseks.

EISi fookusvaldkonnajuht Orvika Reilend selgitab:

„Digivõimekuse suurendamine on üks Eesti turismisektori prioriteete. Turismi tegevuskava kohaselt peab aastaks 2029 Visit Estonia andmebaasis reaalajas online-broneeritavate teenuste osakaal olema 65%. 2025. aasta maikuus oli see näitaja 37%.”

4. Kampaaniate lihtne käivitamine ja mõõtmine

Veebipiletisüsteemid lihtsustavad ka kampaaniate ja eripakkumiste loomist sedavõrd, et neid saab käivitada tunni, mitte nädalaga.

Muuseum saab veebi teel pakkuda:

• hooajalisi perepileteid;
• tähtpäevade soodustusi;
• koolivaheajapakkumisi;
• erisoodustusi gruppidele.

Samuti muutub lihtsamaks muuseumikogemuse kinkimine, sest e-kinkekaardid sobivad digikeskkonda loomulikult.

Vaata ka: Turismiettevõtte digitaliseerimine: miks ja kuidas alustada?

Lisaks kampaaniate käivitamisele võimaldab veebipiletimüük ka koguda väärtuslikku infot külastajate kohta. Kes nad on, millal nad tulevad, mida nad ostavad ning kuidas hindavad oma kogemust.

Online broneeringute kaudu saadud info aitab tulevastel kampaaniatel külastajaid täpsemini sihtida ja pakkuda neile personaalsemaid kogemusi.

5. Usaldusväärne ja kaasaegne kuvand

Ei tasu alahinnata fakti, et online broneeritavus annab muuseumile kaasaegse ja usaldusväärse kuvandi. See näitab, et asutus mõtleb külastaja mugavusele ja käib ajaga kaasas.

Uuringud näitavad, et 75% kasutajatest hindab just veebilehe põhjal brändi usaldusväärsust. Veebileht, mis pileteid ei müü, kaotab kindlasti usaldusväärsuse punkte.

Paljud Lõuna-Eesti muuseumid paistavad silma kaasaegsete väljapanekute ja interaktiivsete kogemustega. Kuid see paraku ei loe, kui veebileht ei suuda sama kaasaegset esmamuljet luua.

6. Uue põlvkonna ootustele vastamine

Nooremad külastajad ei soovi enam helistada, pabereid täita ega kassajärjekorras seista. Online broneerimine on noorte jaoks elementaarne ja loomulik suhtluskanal.

Lausa 83% Z- ja Y-põlvkonnast eelistavad ettevõtet, mis pakub veebipõhist broneerimist. Kui sama teenust pakub kõrvalasutus digitaalselt, liigub noorem külastaja silmagi pilgutamata sinna.

Samuti on veebipilet oluline mugavus erivajadustega inimestele, kelle jaoks järjekorras ootamine või kohapealne suhtlus võib olla päriselt takistuseks.

7. Kuluefektiivne lahendus

Online broneeritavuse kasutuselevõtt ei tähenda tingimata suuri arenduskulusid. Ka lihtsale WordPressi lehele saab lisada ainult vajaliku plugina, et müük saaks alata.

Tänapäeval pole isegi tarvis välja töötada oma piletimüügisüsteemi, sest platvormid nagu Fienta, Touringery, Ticketer või Travelguider võimaldavad e-piletite müüki korraldada lihtsalt ja taskukohaselt.

Lisaks toimivad välised piletimüügikanalid samuti turunduskanalina. Kui muuseumi e-piletid on nähtavad Fienta või Touringery keskkonnas, jõuavad need inimesteni, kes aktiivselt kultuurikogemusi otsivad.

Muuseumist gümnaasiumiks!

Online broneeritavus ei ole maailmamuuseumide luksus, vaid praktiline ja tulus lahendus ka kõige väiksemale Lõuna-Eesti mäluasutusele. Digitaalsed piletid aitavad kasvatada müüki, parandada külastajakogemust ja tugevdada kaasaegset kuvandit.

Nagu ka KUMU turundusjuht Piret Järvan julgustab:

„Sooviksime omalt poolt innustada kõiki muuseume pakkuma piletiostu võimalust ka veebis, isegi kui müüginumbrid alguses väikesed tunduvad. Külastajate harjumused muutuvad tasapisi ning üha rohkem – iseäranis välisturiste – väärtustab võimalust planeerida oma külastus ette ja osta pilet endale sobival ajal ja viisil.“