Vaksali sild ja tunnelid

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum Sillapää lossis avati 1995. aastal. Muuseumi väljapanekud tutvustavad Räpina mõisa ja kihelkonda, aiandusharidust ja Euroopa vanimat paberivabrikut. Kõige vanemad eksponaadid ongi pärit paberivabriku algusaegadest: 1786. aastast Räpina paberiveski vesimärgiga kaltsupaber, 1862. aasta pudeliposti dokumendid, 1865. aasta paberitegemise ammutusraam vesimärgiga jne.Lisaks püsiekspositsioonile korraldab muuseum erinevad näitusi ja giidiga jalutuskäike mõisaparki ja Räpina Aianduskooli kollektsiooniaeda.Virtuaaltuur

Ajalooliselt asus Tartus üheksa mõisa, millest seitse on tänapäevani säilinud. See tuur viib sind avastusretkele viie kõige iseloomulikuma ja eriilmelisema mõisakompleksi juurde, mis aitavad mõista, kuidas kunagistest aadlivaldustest kasvas välja tänapäevane linn. Külastame Tähtvere mõisa, mille rohelus ja ajalooline miljöö loovad ettekujutuse kunagisest mõisaelust; Maarjamõisa mõisa, mille juured ulatuvad rüütlimõisa aega; Tamme mõisa, mille nime ja planeeringut kannab edasi mõisapärand; Ropka mõisa, mis näitab, kuidas ajaloolised mõisamaad muutusid tööstus- ja elupiirkondadeks; ning Karlova mõisa, mille ümber kujunenud linnaosa on tuntud oma boheemlasliku õhkkonna ja puitarhitektuuri poolest. Tuuri jooksul näed mõisaid väljast ja kuuled giidilt nende ajaloost, rollist linna arengus ning tänapäevasest kasutusest. Kõik hooned seest avatud ei ole, sest osa on erakätes või asutuste kasutuses. Tuuri saab läbida ratta, auto või bussiga ning tellida mitmes keeles.

Karilatsi Vabaõhumuuseum on muuseum Lõuna-Eestis, kus saad ajas tagasi rännata sajanditagusele Vana-Võromaale. Muuseumi avaral alal saad looduse rüpes mõnusalt aega veeta ja tunnetada kunagise maaelu hõngu. Sisse saad astuda rehetarre, tuulikusse, endise vallakeskuse hoonetesse, koolitarre ning tutvuda kunstnik Vanda Juhansoo (rahvasuus kui Valgemetsa nõid) pärandiga. Lustimisrõõmu pakub muuseumituuliku naabruses asuv tsõõri- ehk kiigeplats. Ettetellimisel saad tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel, nautida savvusanna mõnusid või pidada maha Vana-Võromaa kombestikule tugineva pulmatseremoonia. Võta aigu ja tulõ Karilatsi!

Valga Muuseum on elav ja kaasaegne muuseum, kus sul ei hakka kunagi igav! Läbi olustikupiltide on siin eksponeeritud Valga maakonna ja linnaga seotud loodus-, aja- ja kultuurilugu ‒ ikka muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumiekspositsioonidele aitavad mulje loomisel kaasa maketid, muusika ja vahakujud. Galeriis toimuvad erinevad näitused.Ekspositsiooniga saab tutvuda audiogiidi abil kui lisaks pakume ka giidituure, haridusprogramme, muuseumitunde ning õpitubasid. Huvitav teada: muuseumis on Eesti ajaloos esimese eestlasest olümpiavõitja Alfred Neulandi ja Eesti esimese eestlasest linnapea Johannes Märtsoni vahakujud ning jutustatud nende lugu.Muuseumiskäik ei ole ajaraiskamine!

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Barclay de Tolly mausoleumi külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloo huvilistele. Kindralfeldmarssal on Eestiga seotud inimestest üks kuulsamaid ja ilmselt suurim vene väejuht, kelle põrm puhkab Eestis. Šoti juurtega balti aadliperekonnast põlvnev Vene väejuht etendas olulist rolli 1812-1814 a. võitluses Napoleoni vastu. Jõgevestega on Barclay de Tolly seotud 1791. a., mil ta abiellus ja sai Jõgeveste mõisa omanikuks. 1823.a. laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi ja selle keldris asuvad vürsti ja vürstinna sarkofaagid. Tasumine sularahas!

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Alatskivi asulas külastage peale lossi ka Alatskivi kirikut (1636). Kirikumäel asuva huvitava ehituslaadiga kirik on püstitatud mõisnik Stackelbergi poolt aastail 1777-1782. Hiljem on kirik põhiplaanilt ristikujuliseks ja veidi ümber tehtud. Kiriku altarit ehib W. Nolckeni maal "Püha õhtusöömaaeg". Orel on valmistatud Müllerstaedti poolt 1868.a. Alatskivi kirik on tunnistatud kultuurimälestiseks. Kirikus toimuvad jumalateenistused pühapäeviti kell 12:30, sel ajal on võimalik kirikut ka seest vaadelda. Huvitav teada: Alatskivi kalmistule maetud kultuuritegelaste kalmud on riikliku kaitse all.