Rebasmäe allikas

Hundikuru Tall on pisike kodu-tall imekauni Otepää looduse keskel, kus huvilistele pakutakse peamiselt ratsutamise algõpet ja lastelaagreid.Hundikuru Talli tegevus on välja kasvanud perenaise suurest hobusearmastusest ning soovist pakkuda igas vanuses hobufännidele võimalust ratsutamiseks või lihtsalt hobustega ajaveetmiseks. Talli põhitegevuseks on saanud hobulaagrite korraldamine. Samas pakume ka ratsutamistreeninguid, ratsutamise algõpet, maastikusõite, ürituste pidamise võimalust ning vankri- ja saanisõite.

Humala Kalabaas on Emajõe kaldal tegutsev kalapüügiga seonduvaid teenuseid pakkuv kodune ettevõte. Lisaks ööbimisvõimalusega Emajõe-äärse püügikoha ja ööbimisvõimalusega paatide rendile pakume võimalust rentida koos juhiga mootorpaati Amur, et saaksite oma silmaga ära näha Eesti suurima soostiku Emajõe Suursoo kogu oma hiilguses. See on metsik, kaunis, liigirikas, isoleeritud ja majesteetlik. Sõidame 25 km Praaga sookülani ja kui ilm lubab, siis ka veidi Peipsil. Võimalikud nii päikesetõusu-, päeva- kui loojanguretked. Olemas vihmariided 4-le.

Osaliselt laudteel kulgev Mustjärve matkarada lookleb Võrtsjärve lähedal rabamännikus ning sobib loodusehuvilistele tõelise metsakogemuse nautimiseks, pakkudes jalutajale hingematvaid vaateid ja võimalust kuulata rahustavat metsakohinat. Järv ise on suur (23 ha), mudase põhjaga ja hästi madalaveeline. Mustjärve sügavus on 1 m, mistõttu ei sobi see ujumiseks. Kaunis loodus pole Mustjärve rajal ainus võlu - matka teevad erilisemaks rabametsas kasvavad metsamarjad nagu mustikad ja pohlad, pakkudes matkajale ka väikest maitseelamust. Lähedal asuv Järvemuuseum pakub võimalust tutvuda suurejoonelise mageveekalade kollektsiooniga ning tutvuda erinevate interaktiivsete mängudega. Tule naudi Elva ja Võrtsjärve põlisloodust!

Koge maagilist õhtut laternavalguses, kui su kõrval jalutab sõbralik kelgukoer! Jalutuskäik viib sind Tartumaa lumistele metsaradadele, kus matkajuht jagab põnevaid teadmisi põlisloodusest ja räägib metsaga seotud lugusid. Koos koerte ja laternatega tekib muinasjutuline tunne, justkui astuksid sammu ajatusse talveõhtusse. Matka keskel ootab lõkkepaik, kus süüdatakse tuli ja luuakse mõnus olemine. Saad nautida lõkkejutte, juua soojendavat teed, grillida vorste ja vahukomme ning tunda, kuidas talveõhtu vaikus ja pimedus muutuvad hubaseks tänu tulevalgusele ja seltskonnale. See on ideaalne võimalus veeta aega koos sõprade, kolleegide või perega. Matk sobib igas vanuses osalejatele – eriti rõõmustavad koerte selts ja metsaseikluse võlu lapsi. Õhtune jalutuskäik on suurepärane viis võtta aeg maha, hingata sisse karget metsaõhku ning kogeda ehtsat põhjamaist seiklust. Tule ja loo unustamatuid mälestusi kelgukoerte seltsis – see on elamus, mis soojendab südant ka kõige külmemal talveõhtul.

Militaarne vaba aeg ja selle võimalused on piiritud. Tule veeda unustamatu punkrimöll Valga Sõjamuuseumis koos sõpradega, perekonnaga või kollektiiviga!Alustame meie muuseumi territooriumilt ja harjutame käed-jalad soojaks ronimisseinal ja proovime täpsust laskesimulaatoril. Seejärel läheb sõiduks! Lühikesed sõidud toimuvad teemapargi maa-alal ja pikemad sõidud saab teha maastikul – ikka kord nina üleval, kord saba üleval. Jätkame tegevusi lahinguväljal, et pidada maha laserlahingud tõelistes kaevikutes või hoones sees. Pärast madinat kehakinnituseks sõdurisupp ja lõõgastuseks saun.

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.

Tambre terviserajale on väga mugav liikuda, kuna see on asukoha poolest linnale ligidal. Seetõttu on rada väga populaarne kohalike tervisespordi harrastajate hulgas. Suvel kõndijatele, jooksjatele ja ratturitele, talvel aga suusatajatele.Terviserajale viib kergliiklustee ning rada jääb kena järvesilma kaldale. Rada viib matkaja märkamatult linnakärast eemale - sirgjooneline asfalteeritud rada, metsa lõhn ning looduse hääled annavad märku, et oled õigel teel. Suvel põika julgelt rajalt kõrvale ka metsa, kust õigel hetkel võid leida marju, seeni või metsalilli.