Parvemaja Emajõe Suursoos

Tartu Linnamuuseum kutsub sind avastama Tartu linna mitmekülgset ajalugu ja kultuuripärandit. Püsinäitus „Meie Tartu“ tutvustab Tartu linnaosi, jutustades lugusid tartlastest, nende elust ja igapäevastest harjumustest. Näitusel saad aimu, mis teeb iga linnaosa Tartus eriliseks, sest igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed. Lisaks ootavad külastajaid vahelduvad ajutised näitused, mis toovad muuseumisse värskeid teemasid ja kunstilisi väljapanekuid. Need avavad Tartu eri tahke alates linna arhitektuurist ja sotsiaalsest elust kuni tänapäevaste kultuurinähtusteni. Muuseum pakub giidi- ja linnatuure, kus giidid viivad osalejad põnevatele retkedele Tartu linnaosadesse. Ekskursioonid sobivad hästi nii kohalikele huvilistele kui ka külalistele, kes soovivad Tartut sügavamalt tundma õppida. Tartu linnamuuseumi ruume on võimalik ka rentida erinavate ürituste jaoks. Tule ja koge Tartu linna lugu läbi inimeste, paikade ja mälestuste.

Tehvandi Spordikeskus paikneb Eesti talvepealinna Otepää piiril. Suvel on Tehvandil erinevate pikkuste ja raskusastmetega jooksu-, kepikõnni-, jalgratta-, maastikuratta-, rullsuusa- ja matkarajad ning MOBO orienteerumisrada, Lisaks on siin erinevate lihasgruppide treenimiseks ehitatud kaasaegne välijõusaal. Samuti on Tehvandi spordikeskuses 18 korviga Disc-golf park.Talvisel ajal on meil spordisõpradele pakkuda valgustatud kunstlume- ja looduslikul lumel suusarajad ning kelgumägi.Rajatised on sobivad nii tõsisemaks treeninguks kui aktiivseks meelelahutuseks igas vanuses spordisõbrale.

Taevaskoja Salamaa – puhkuseks parim! Asume Eesti ühes kaunimas paigas – Taevaskojas, 150 aastases okaspuumetsas, liivakivipaljanditest 15 min jalutuskäigu kaugusel. Kahekohalised majad pakuvad imelist puhkamisvõimalust. Territooriumil on neli kahekohalist maja, kuhu saab vajadusel ka lisavoodikoha. Majad ja sanitaarruumid on ligipääsetavad ratastooliga liikujatele. Lemmikloomad pole lubatud. Meie territooriumil on kõik vajalik autokaravani ja telgiga reisijatele (sellel alal on lemmikloomad lubatud). Lisaks grillimise kohad, tiik ujumiseks, saunad, laste mänguväljak, matkarajad ja jõelaev Lonny.

Varaseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad aastast 1582. Sajandite jooksul on mõis kuulunud von Dückerite, Bronskyte ja von Fersenite suguvõsadele, kuid pikemalt jäi see von Bruiningkite omandusse. Just nende ajal, 1860. aastatel, püstitati puidust historitsistlik peahoone. Hoone arhitektuur on omanäoline: keskosa oli ühekorruseline, tiibhooned kahekorruselised ning keskel kõrkus neljakorruseline, kaheksatahulise ülaosaga torn. Kaunistust lisavad kaarjad aknad ning rikkalikult ehitatud kõrvalhooned. Mõisasüdame lähedal asub ka perekonnakalmistu. Tänapäevani on säilinud mitmed mõisakompleksi hooned, mis on muinsuskaitse all. 28. septembril 2019 avati Palupera mõisa juures Elva valla esimene National Geographicu kollane aken. See on eriline, sest tegemist on esimese aknaga, mille juurde paigaldati külastajate hulka loendav andur. Palupera mõisas saad nautida jalutuskäiku, avastada arhitektuuripärandit ja jäädvustada kauneid hetki pildile.

Jõgevamaal on üks salapärane koht. Madala põõsariviga palistatud sissesõidutee juhatab natuke teistmoodi aeda, kus sulnis roheluses unustad argimured, sukeldudes loomingu haaravasse maailma. Siia on rajatud väike keraamikastuudio armsa hooviga ja pisi- galeriiga. Külastuse jooksul saate piiluda keraamiku põnevasse maailma. Meister tutvustab ja näitab, kuidas vormitust saviplönnist kasvab välja kaunikujuline ese. Seejärel saab Iga külaline ise potikedral tunnetada savi plastilisuse maagilist mõju, lisaks valmib kena meene, mille peale põletamist Teile saadame.

Lydia Koidula ja tema isa Johann Voldemar Jannseni mälestusväljak Tartu Ülejõe pargis Kaarsilla kõrval avati 03.08.2018.1863. aastal kolis nende pere Tartusse, kus isa ja tütar andsid välja eestikeelset ajalehte Eesti Postimees, olid teatriseltsi „Vanemuine” asutajaiks ja korraldasid 1869. aastal esimese üldlaulupeo Eestis. Mõlemad olid rahvusliikumise edendajad ja eestikeelse kultuuri viljelejad.

Ala-Rõuge Külalistemaja on soodne peatuspaik Rõuge südames. Vana mõisa veskihoone (1885), kus aastaid tegutsesid mitmed ettevõtted, renoveeriti külalistemajaks. Külalistemaja on ruumikas ja pererahvas lahke.Külalistemajast kiviviske kaugusel asub Eesti kõige sügavaim järv, Rõuge Suurjärv, kus võib suvel supelda. Kaunis looduses on huvitavad matkarajad. Jalgsimatkad ning talvel suusamatkad või uisutamine pakuvad rõõmu nii suurtele kui väikestele. Hea teada: Kui sajune või külm ilm takistab matkama minekut, siis lauamängud pakuvad külalistemajas head ajaviidet.

Mis võiks olla erilisem kui õhtu või lõunasöök kahekesi romantilises paviljonis, Kärnerimajas või vihmase ilma korral mõisa ajaloolises Valitsejamajas. Iga detail on loodud pakkuma meeldejäävat elamust, kus kaunis keskkond, maitsev toit ja hubane õhkkond loovad täiusliku koosluse. Teid ootab kaunilt kaetud laud romantilise lilleseadega, mille saate pärast õhtusööki mälestuseks kaasa võtta. Menüü on loodud kohalikku toorainet väärtustades ning pakub klassikalisi maitseid väikeste üllatustega. Eelroaks on burrata või stracciatella ciabattaga. Pearoog jääb osaliselt üllatuseks, kuid külalistel on võimalik valida, kas eelistada kala, kana või liha, mida täiendavad hooajalised püreed ja lisandid. Magustoiduks Pavlova või Crème brûlée. Elamust täiendavad tervitusjook, majavein, kohv või tee. Romantiline maitseelamus on saadaval ainult ettetellimisel vähemalt kaks tööpäeva varem ning sobib suurepäraselt kingituseks, tähtpäevade tähistamiseks või lihtsalt kauni hetke nautimiseks kahekesi.