Nedsaja Metsamaja

Kaarsild on jalakäijatele mõeldud sild kesklinna ja Ülejõe linnaosa vahel. Sild on ehitatud aastatel 1957-1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamentidele. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe pikk sõudepaat.Kaarsild renoveeriti 2017. a. Pimedal ajal on sild valgustatud, lisaks kostuvad iga päev sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt muusikateosed, mida saadab vastav valguskujundus. Kaarsilla heli- ja valguskujundus on Eestis seni ainulaadne omataoline avaliku ruumi projekt.Kaarsilla kõrval asub ka II maailmasõjas hävinud Kivisilla makett.

Oma nime on Nina küla saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. Tegemist on järve suubuva kiviseljakuga, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi hakanud Kalevipoeg silda ehitama, et Venemaale minna, aga Vanapagan olevat lammutanud päeval ehitatud silla öösel laiali. Nii tüdinenud Kalevipoeg ehitamisest ning läinud jalgsi läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poole kehani. Sillajäänused ehk kivikülv on aga nüüdki veel näha. Kivikülv, mis asub nii rannas kui järvevees, hõlmab 0,7 ha suurust ala.Nina küla on tuntud jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.

Pokumaa teemapark Lõuna-Eestis, Võrumaa ja Põlvamaa piiril on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad. Pokukoda on Eesti üks unikaalsemaid palkehitisi. Giidiga avastusretkel Pokukojas tutvustame Pokumaa teemapargi loomist, anname lühiülevaade Edgar Valteri elust ja loomingust, tutvustame Pokukoja ehitust ja sisustust. Tuuri pikkus on kuni üks tund, millele on võimalik soovi korral juurde lisada pokude meisterdamine või mõni muu vahva töötuba. Lisaks tasub aega varuda ka Pokumaa loodusradadega tuvumiseks.

Lasita Puhkemaja asub vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel Tartust, keset maalilist Kavilda ürgorgu. See looduskaunis paik pakub rahu ja vaikust, olles ideaalne sihtkoht nii perepuhkuseks, sõprade kokkutulekuteks kui ka töökollektiivide üritusteks. Puhkemaja ümbrust kaunistavad metsarajad ja vaated ürgoru nõlvadele, mis loovad ideaalse keskkonna looduse nautimiseks igal aastaajal. Külalistel on võimalus rentida hubaseid peoruume, sauna koos basseiniga ning lõõgastavat kümblustünni. Suvisel ajal lisandub võimalus kasutada ka avarat vabaõhusaali, mis sobib suurepäraselt sünnipäevade, suvepäevade ja muude pidulike sündmuste korraldamiseks. Lasita Puhkemaja ühendab endas mugavuse ja loodusläheduse, kus saab nautida rahulikku puhkust, võtta aega iseendale või veeta meeldejäävaid hetki koos oma lähedastega.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Katamaraanisõit – elamus Tamula järvel Katamaraan on kahe kerega purjepaat, millel on stabiilne ja eriline ehitus. Selle iseseisev juhtimine Tamula järvel on elamus, millest te ei taha ilma jääda! Katamaraani saab kasutada kahekesi ja see sobib hästi ka lapsele koos täiskasvanud saatjaga. Sõitmisel tuleb ise reguleerida ühte purje ning samal ajal tüürida – see on lihtne, aga kaasahaarav! Vajadusel saab edasi liikuda ka aerude abil. Esmakordsel kasutamisel tuleb läbida lühike purjetamise algkoolitus. Pärast koolitust saate iseseisvalt järvele minna ja nautida sõitu turvaliselt ja enesekindlalt.

Pühajõgi on Võhandu jõe osa, mis paikneb Võrust ülesvoolu. See on selgeveeline ja väikeste kärestike poolest rikas jõgi. Kanuu- ja süstamatk Pühajõel on sobilik nii algajale (lastele) kui kogenud veesõitjale. Süstamatk, kanuumatk sisaldab kanuude või süstade laenutust ja varustuse transporti, turvavarustust, instruktaaži, matkajate autode ümbervedu, kaarti, telkimiskohtade infot ja kaldajulgestust. Üksikud matkajad saavad liituda ka plaaniliste matkadega.Aitame korraldada toitlustust ja nõustame majutuse osas, küsi julgelt.

Lõuna-Eestis asuv Tõrva Lõvitorn on Baltimaade kõrgeim hüppetorn, mis asub Vanamõisa järve ääres. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on neli korrust, igal korrusel hüppeplatvorm, kust võib sooritada vettehüppeid järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Nime inspiratsiooniks on Shroomwelli karastusjook Focus State Lõvijook. Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub Tõrva linna servas. Lisaks hüppetornile on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Torn sobib ka vaateplatvormiks – sealt avaneb kaunis vaade järvele ja selle ümbrusele.