Kohvik Rivaal ootab Sind Põltsamaa südames, otse jõe kaldal, kus ajalooline linn ja rahulik loodus loovad ideaalse paiga maitsvateks hetkedeks. Hubane kaminaga kohvikusaal mahutab 65 külalist ning eraldi privaatruum pakub ruumi kuni 40-le inimesele, mis on ideaalne koht sünnipäevadeks, firmapidudeks ja muudeks koosviibimisteks. Suvisel ajal saad nautida toitu ja vaadet Põltsamaa jõele meie 40-kohalisel väliterrassil. Menüüst leiad mitmekesise valiku: supid, salatid, pearoad, pastad, burgerid, pannkoogid, desserdid ja ahvatlevad koogid. Olemas on ka päevapakkumised, lastelemmikud ja erimenüüd gruppidele. Lisaks pakutakse peo- ja peielauateenust, cateringi ning seminariruumi renti. Kohvik Rivaal on suurepärane peatuspaik pärast Põltsamaa lossi ja muuseumi külastust. Tule ja naudi maitseelamusi, mida saad jagada pere ja sõpradega!
Meenikunno maastikukaitsealal asuv Nohipalo Valgjärv on teadaolevail andmeil Eesti järvedest kõige toitainetevaesem ja kõige läbipaistvama veega järv. Selle kaldad ja põhi on peaaegu kõikjal liivased. Tegemist on looduskauni kohaga, mida ilmestavad männimets ja marjapuhmavälud. Järves on võimalik ennast soojal suvepäeval jahutada ja grillplatsil mõnusalt grillida. Valgjärve puhkealale on lubatud paigaldada kuni 4 (4-kohalist) telki.Järve ääres olemas on riidevahetuskabiin ja kuivkäimla, pingid, grillimiskoht ja varjualune-majake. Parkimiseks on asfaltkattega plats.
Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.
Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.
Peedu - Nuti vesiveski kompleks on eriline näide Eesti veskiarhitektuurist ja endisest villaveskist, mis on ehitatud 1930. aastatel. Vesiveski hoonele, villaveskile, omanike elamule ja aidale lisaks on säilinud ka haruldane vana turbiin. Veskihoone asetseb kõrgel maakivisoklil, mille küljel on väike eeskoda. Ait- ladu on savist ehitatud viilkatuse, ärklikorruse ja verandaga ehitis. Omanike maja on suur krohvitud kivimaja.Kuigi kompleks on eraomandis ja vaadeldav eemalt, pakub see võimalust tutvuda Eesti tööstusajaloo ja arhitektuuripärandiga, nautida looduslähedust ja kaunist Elva jõge. Lähedal asub ka omanäoline Peedu vikerkaaresild.
Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Jõgeva linnas. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.
Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.