Laevasõit ajaloolisel lodjal “Jõmmu”

Kanuumatk Lõuna-Eesti, Võhandu jõel ja ürgorus, sobib kõigile kes otsivad puutumata loodust, teravamaid elamusi ja ilusaid loodusvaateid! Te ei vaja eelnevaid teadmisi ja kanuusõidu oskust, sest kanuud on stabiilsed ja instruktaaž põhjalik. Korraldame kanuumatkasid Võhandu jõe kõige atraktiivsemates lõikudes, marsruutide valik on 2 tunnist kuni 3 päevani. Jõeorg on matkajate seas populaarne vapustava looduse ja omanäoliste liivakivipaljandite poolest. Pane oma seltskond kirja puhkalooduses.ee kodulehel. Kanuumatk sisaldab: varustust (kanuud, mõlad, päästevestid, veekindel kott), instruktaaži, kaldajulgestust ja autode ümbervedu matka lõpp-punkti.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus Järvemuuseum asub otse Võrtsjärve kaldal. Kohalikud ja eksootilised kalad 35 akvaariumis. Lisaks: näitused "Võrtsjärv" ning "Amazonas" kalandusajalugu, linnustik, veetaimed, Eesti suured mageveelimused kalastusvahendid ja -eeskirjad kivimid, ürgkalad ja kalakivistised rekordkalade info ja mulaažid Eesti siseveekogude fotonäitus Limnoloogiakeskuse ajalugu VR-elamus, interaktiivsed kalamäärajad laste mänguala Loodusõppeprogrammid ja õpitoad, muuseum, kalanduslaagrid ja -õppepäevad, giiditeenus, konverentsiruumide rent, laste sünnipäevaprogrammid, parvsaunasõidud.

Kutsun Sind linnuvaatlusele Kagu-Eestisse! Tartu või Lämmijärve lähistel on võimalik kohata erinevaid rändel olevaid veelinde, kahlajaid, tetri ja kohalikke kotkaid. Lisaks on meil ka vanad metsad jõgedega, kus võib kohata erinevaid kakke, rähne, metsakanalisi ja metsalinde ning muidugi rabad, kus hommikutundidel kajab sookurgede ja tetrede laul.Olnud linnumaailmas üle 15 aasta ja loodusgiidina tegutsenud 5 aastat, teen retki nii süvavaatlejaile- poolest päevast kuni mitme päevani välja koos majutuste ideedega kui ka algajaile (hinna sees binoklid ja vaatlustoru). Rohkem infot kodulehelt.

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Tartumaal asuv Emajõe-Suursoo peidab endas kümneid ürgloodusega rabasaari, kuhu teid viib seiklema kohalik giid. Kuna inimese jalg satub siia harva, on paik koduks paljudele Eesti looduse liikidele. Räätsade abil kõnnime põlismetsastel soosaartel ning ületame raba. Kindlasti näeme loomade-lindude tegutsemisjälgi ning võib-olla kohtume ka siinsete asukate endiga. Kel veelgi enam õnne, võib teekonnalt leida mõne uhke kotkasule või põdrasarve.Retk sisaldub ka kerget toidupala. Matk on jõukohane lastele alates 12. eluaastast. Sõbralikud lemmikloomad ka kaasa!

Vahur on elupõline metsamees, kes suurema osa elust jahindusjäägrina mööda saatnud.Retke käigus tutvustab Vahur Sepp metsloomade kombeid, selgitab looduses ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahelisi seoseid, räägib jahindusest ja selle vajalikkusest. Metsas õpetab Vahur Sepp kuidas käituda metsas, tunda ära loomi ja linde ning lugeda nende tegevusjälgi.Vahurit saab tellida endale sobivasse kohta või siis ise tulla Kalevipoja Kotta.Retked sobivad alates lasteaialastest kuni kõrge eani välja.Tihti sisustab Vahur oma retkedega firmade suvepäevi, sünnipäevasid ning kokkutulekuid.

Tartu Ülikooli peahoone on tõeliselt silmapaistev ja ajalooliselt oluline ehitis, mis asub Tartu vanalinnas. Hoone projekteeris Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause ning see ehitati aastatel 1804–1809. Peahoone avati piduliku aktusega 3. juulil 1809. a ning sellest ajast alates on see olnud ülikooli keskseks sündmuspaigaks, kus tähistatakse kõiki olulisi pidupäevi, teadus- ja kultuuriüritusi ning kuhu koguneb akadeemiline kogukond. Peahoone klassitsistlik arhitektuur, sammastega fassaad ja väärikas siseinterjöör on kujundanud Tartut kui ülikoolilinna. Ülikooli peahoones asub valge saal, kus toimuvad kontserdid, konverentsid ja pidulikud aktused. Lisaks aule on eriline vaatamisväärsus ka pööningukorrusel asuv tudengikartser, mis pakub põnevat sissevaadet 19. sajandi tudengielu rangetesse reeglitesse. Samuti saab külastada peahoones asuvat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Peahoonet saab avastada ka ettetellimisel giidiga ekskursioonil, mida korraldab Tartu Ülikooli kunstimuuseum.

Piirissaar – päev vanausuliste saarel on täispäevane giidiga laevareis Tartust mööda Emajõge Peipsi järvele ja Piirissaarele. Tegemist on elamusliku kultuuri- ja loodusreisiga, kus juba teekond ise on oluline osa kogemusest. Laevareisi jooksul tutvustab giid Peipsi järve piirkonna ajalugu, loodust ja Piirissaare kujunemist, samuti vanausuliste kogukonna eluviisi, traditsioone ja usulist pärandit. Rahulik kulgemine vee peal võimaldab nautida Emajõge ja eesti suurimat Peipsi järve. Piirissaarel ootab külastajaid giidiga ringkäik saare külades, kus aeg näib kulgevat teises rütmis. Tutvutakse saare ajaloo, kohaliku eluolu ja arhitektuuriga ning külastatakse vanausuliste muuseumi. Soovi korral jääb ka vaba aega saare iseseisvaks avastamiseks. Päeva jooksul on reisijatele tagatud kaks toitlustuskorda laeval. Reis sobib eriti hästi neile, kes hindavad autentseid kultuurikogemusi, aeglast ja keskkonnateadlikku reisimist ning soovivad avastada Eestit väljaspool tavapäraseid turismimarsruute.