Jõgewa Militaarmuuseum

Tartu Laulupeomuuseum asub 19. sajandi klassitsistlikus hoones, kus tegutses esimese eesti laulupeo korraldaja ja rahvusteatri rajaja – Vanemuise Selts.Siin esietendus esimene eestikeelne näidend, mille autor oli Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistev naisluuletaja Lydia Koidula, kes pani sellega aluse eesti rahvusteatrile.Muuseumis saab tutvuda nii laulupeotraditsiooni kui ka Vanemuise teatri 150-aastase ajaloo ja pärandiga.Külastajat ootavad interaktiivsed elamused, VR-kogemus, õpitoad ja giidiga ekskursioonid. Lahtiolekuaegadel on avatud ka muuseumi park.

Alatskivi lossi teisel korrusel asuva muuseumi ekspositsioon annab hea ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust.Ekspositsioon tutvustab tuntud muusikategelasi, kes koos Tubinaga Tartus Heino Elleri juures õppisid - nn Tartu koolkonda. Muuseumis on vaatamiseks ja kuulamiseks Tubina käsikirjad, salvestised, raamatud, tutvustatakse tema loomingu interpreete, Tubinaga seotud muusikainstrumente, heliplaate, teatrikavandeid. Samuti on võimalik vaadata helilooja enda tehtud filme ja fotosid.Muuseumisse pääseb Alatskivi lossi piletiga, lisateenusena saab tellida giidi.

Tartu observatooriumi külastuseksus Tõraveres esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paika, mida soovitatakse külastada eelkõige astronoomia ja kosmosehuvilistel. Observatooriumist leiab: õueala ja Stellaariumi kosmoseatraktsioonidega; Tõravere „kuppelmaastiku“ kollases aknas; Põhjamaade suurima, 1,5 m peegliga teleskoobi; näitused ja tegevused nii koolidele kui ka ettevõtetele. Suviti on observatoorium külalistele avatud regulaarselt, sügisel, talvel ning kevadel saab ekskursioonidele tulla vaid grupiga ja ette registreerides. Ekskursioonid toimuvad tööpäevadel ning vähemalt kümnele inimesele. Tule külla, meil on siin täitsa kosmos!

Peipsiveere Samovarimaja on väikesemuuseum Varnja vanausuliste külas, mis avab ukse samovaride maailma ja Peipsi-äärsesse teekultuuri. Aastakümnete jooksul kogutud erakollektsioonis on üle 200 eriilmelise samovari. Alates lihtsatest plekk-samovaridest kuni rikkalike gravüüridega haruldusteni, mis peegeldavad eri ajastute meistrite oskusi ja traditsioone. Autentses vanausuliste elamus paiknev ekspositsioon annavad külastajale võimaluse mõista, miks samovar oli sajandeid rohkem kui lihtsalt veekeetja. Giidijutustustes avanevad samovaride päritolu, valmistamise tehnikad, kasutusviisid, erinevad kujutüübid ja teejoomise traditsioonid Peipsi-äärsetes kogukondades. Iga külaline saab maitsta ehtsat samovariteed ning kuulsat ivantšaid, ning proovida tee kõrvale traditsioonilist keedusuhkrut, mis on vanausuliste teekultuuri lahutamatu osa. Soovi korral saab uurida ka käsitöiseid samovaritarvikuid ning kuulda lugusid Mesi Tare perenaise kogemusest teed valmistada, serveerida ja väärikalt hoida.

Ate ehk Kagu-Eesti ateljeed on Võru linnas asuv loomekeskus, mis on Kagu-Eesti loovettevõtjate kohtumispaigaks. Ate loomekeskuses ateljeedes ja stuudiotes toimetab hetkel kokku 18 loovettevõtjat. Nende seast leiab nii tekstiili- kui nahakunstikke, keraamikuid, fotograafe, graafilisi disainereid, muusikuid jpt. Aeg-ajalt toimub loomekeskuses töötubasid ning avatud uste päevi. Ate ateljeed ja stuudiod on avatud siis, kui meie majalised tööd teevad. Võid proovida õnne ja tulla vaadata, kas uksed on lahti või siis minna kindlamat teed ja anda oma tulekust ette teada!

Hellenurmes, Elva ja Otepää vahel, on unikaalne võimalus näha töötamas Eesti viimast ajaloolist vee jõul töötavat püüli- ja jahuveskit – Hellenurme Vesiveskit. Külaliste saabudes vaatame üle mastaapse veskihoone ja vaated üle veskijärve Hellenurme mõisale, seejärel avame turbiini ja veski hakkab tööle vee jõul. Läbi veski nelja korruse saab näha, katsuda, tunda veski väge ja peagi kukub värske püül ja jahu kotti nagu vanasti. Leivakojas saad osa leivateost Veskiemanda juhendamisel, traditsioone austades ja lugusid leivast ja esivanemate tarkustest jutustades. Leivaastjas sõtkutakse juuretisest leivatainas, iga külaline vormib taignapallikesest oma leivakese, mille Veskiemand viskab vana leivalabidaga suurde leivaahju. Peagi täitub leivakoda leivalõhnaga ja iga külaline saab ahjusuult võtta oma leivakese, mis maitseb soojalt ja võiga nagu unustamatu magustoit! Nagu kirjutas kirjanik Juhan Liiv: „... sooja leiba – mõtelge!”

Tahaksid rohkem teada saada Eesti riigikaitse minevikust ja olevikust, või näha hoopis paiku kus toimusid Valgamaal erinevad lahingud? Sõjamuuseumi külastusel saab tutvuda sõjaväe- ja soomusmasinatega, tankidega, metsavendade punkriga, näha Eesti suurimat relvakollektsiooni jpm. Oma laskeoskusi saad proovile panna laskesimulaatoril. Gruppidele teeme ettetellimisel giidituure, huvisõitu erinevate sõjamasinatega, rollimänge laserrelvadega või lennusimulatsiooni helikopteris MI-8. Meie seminarisaalis on võimalik korraldada erinevaid üritusi kuhu juurd epakume erinevaid militaarteemalisi pakette.

Tartumaal asuv Kodavere Pärimuskeskus annab uue elu ja sisu ajaloolisele, erilise arhitektuuriga Pala vallamajale, mis on olnud aastaid kohaliku kogukonna süda. Keskus tutvustab Peipsi piirkonna rikkalikku kultuuripärandit ja on koht, kus vana aja lood, keeled ja tavad saavad uue hingamise. Külastaja saab põhjaliku ülevaate Kodavere kihelkonna valdade ja vallamajade ajaloost ning näha huvitavat fotonäitust „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel“, mis avab sajanditaguse maaelu argipäeva ja pidupäeva. Lisaks saab imetleda käsitöönäitust „Kodavere kupuliud“, mis toob esile kohalike meistrite oskused ja rahvapärase esteetika. Eraldi väljapanek on pühendatud Kodavere murrakule, mis on piirkonna identiteedi oluline osa. Samuti leiab keskuses luuletaja Anna Haava mälestustoa ning stendinäituse „Laulupeod Palal 100 aastat tagasi“. Ettetellimisel pakutakse giidituure ja pärimuskultuuri töötubasid, mis sobivad nii kooligruppidele kui ka täiskasvanutele.