Jõeniidu puhkemaja

Tule ööbimisega kanuurännakule ümber Emajõe-Suursoo, mis on tuntud oma rikkaliku ja mitmekesise elustiku poolest. Kanuuga mööda soojõgesid ja järvesid liikumine pakub erilist looduselamust paikades, mida pääsebki avastama vaid mööda vett! Kanuurännakut alustame varahommikuses vaikuses ja matk lõpeb järgmise päeva lõuna ajal. Saad põneva kogemuse sellest, milline näeb välja keset öiseid looduse hääli rippvoodis (võimalus korraldajalt rentida) magamine. Matk sisaldab varustust, matkajuhi teenust, matkakorraldust ja toitlustust. Matk sobib lapsele alates 13 a.

Rahinge paisjärve puhkealal ootavad sind mõnus liivarand, ujumissild ja avar külaplats koos kuppeltelgi, tantsulava ja tribüünidega – ideaalne paik üritusteks, sünnipäevadeks või firmapidudeks. Spordiväljakud kutsuvad aktiivseid tegevusi nautima: rannajalgpalli, võrkpalli ja tennist mängima. Tule naudi sporti, loodust ja suvist melu mõnusas kogukonnapaigas, linnakärast eemal ja samal Tartu linnale mugavalt lähedal!

Külalistemaja Mõisa Ait asub Võru kesklinna peatänaval, 19. sajandi lõpus ehitatud ajaloolises hoones, mis kuulus kunagi Wõru Tarwitajate Ühisusele "Põllumees". Väikese jalutuskäigu kaugusel asuvad Võru kirikud ja muuseumid, kultuurimaja Kannel ning Tamula rannapromenaad. Külalistemaja Mõisa Ait mugavustega toad asuvad maja teisel korrusel, kus on viie toaga külalistemaja, mis mahutab 13 inimest. Maja teises tiivas on kolme magamistoaga katusekorter, mis mahutab kuus inimest ja apartment kuni neljale inimesele. 2024 a. avasime külalistele lisaks 6 stuudiokorterit kus on võimalik majutada 16 inimest.

Nohipalo õpperada on paraja pikkusega huvitav ja hariv matkarada. Kolmekilomeetrisele rajale jääb 16 infotahvlit, mis annavad hea ülevaate jahindusest ja metsandusest.Rajal liikumise teeb põnevaks looduslik mitmekesisus - palumetsad, oosid ja nõmmemetsad, kus vastavalt aastaajale on võimalik korjata mustikaid, pohli ning seeni.Õpperajal liikudes on võimalik imetleda uhket mägralinnakut ja uudistada kobraste tegevusjälgi. Hea juhuse korral võib seal isegi mõnda looma tegutsemas kohata.Nohipalo õpperada algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Laastudest saab lisaks praktilistele toodetele valmistada ka erinevaid kaunistusi nii koju, kui kontorisse.Õpitoas õpivad osalejad juhendaja näpunäidete järgi valmistama laastust ehteid (jõulupallid, jõulutähed), kaarte, kaunistusi, magneteid, kuusekesi. Igaühel valmib omanäoline ja eriline ese, mille saab endaga koju kaasa võtta.

Meenikunno maastikukaitsealal asuv Nohipalu Mustjärv on huumustoiteline ja väikese läbipaistvusega järv Põlva maakonnas.Metsajärve kaldad on madalad ja paiguti soised. Mustjärve ääres asub ka lõkkekoht koos telkimisvõimalusega. See on tore paik metsapuhkuseks ja ujumiseks musta järve kaldal.Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt läbipaistmatu veega (vee läbipaistvus on vaid 0,4 m). Vaid 0,5 km kaugusel paiknev Nohipalu Valgjärv seevastu on üks läbipaistvama veega veekogusid Eestis ning armastatud suplus- ning puhkuskoht siinkandis.

Tartu raekoda on linna ajalooline süda sümbol, mis asub Raekoja platsil. Praegune hoone valmis 1789, ühendades arhitektuuris baroki ja varaklassitsismi elemente. Barokne kellatorn valmis 1784. aastal. Ajalooliselt on raekoda täitnud mitmeid funktsioone: siin asus vangla ja vaekoda (kaalukoda), ülemistel korrustel tegutses raad. Tänapäeval tegutseb raekojas Tartu linnavalitsus, infokeskus ja enam kui 100 aastat on siin asunud apteek. Üks Tartu raekoja eripärasid on tornis asuv kellamäng ehk kariljon. Kellade arv on 34 ning kaunid meloodiad kõlavad iga päev kell 9, 12, 15, 18 ja 21.