Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.
Ristipuud ja -metsad on tunnistuseks ühest ainulaadsest, praeguseks vaid Vana-Võromaal teada ja tuntud matusekombest. Põliste võrokeste seas on püsinud vana tava kadunukese viimsel teekonnal kodust surnuaeda lõigata teeäärse puu sisse rist. Matustel puusse risti lõikamise komme põhineb väga vanal uskumusel, et kadunukese hing jääb puhkama kasvavasse puusse. Ristimärk aitab surnuhinge „kinni hoida“ teispoolsuses, et ta ei tuleks elavate juurde koju käima ajal, mil ta pole oodatud. Huviline saab teisi ristipuid ja metsatukkasid leida ristipuude kaardirakenduse abil.
Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli ajaloolises peahoones ning võlub oma erilise Pompei stiilis interjööriga.Muuseumi antiigihõngulise püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Uudistada saab ka mitmeid iidseid originaale: münte, vaase, savilampe ja kiilkirjatahvleid. Omaette müstiline paik on muuseumi osaks olev muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia.Samuti saab külastada peahoone pööningul asuvat tudengikartserit ja kaunist ülikooli aulat.
Kuremaa Rannamaja teisel korrusel asub suurepärase vaatega külaliste tuba 10-le inimesele. Majutuse juurde kuulub puhkeruum koos kööginurgaga ning dušš ja wc. Olemas on wifi ja Telia TV. Kõige parem on seal ööbida perel või seltskonnal. Alumisel korrusel asub kohvik. Kohvikut renditakse välja ka koosviibimisteks. Kasuta ka paadi, vesiratta ja SUP-laua rendivõimalust.
Kas otsid ideaalset kohta, kus aeg peatub ja loodus embab? Vakari talu on sihtkoht neile, kes hindavad vaikust, kauneid metsamaastikke ja ehedat Soome sauna. Talu asub maalilises Vakari külas, mida ümbritsevad metsarajad ning kus on võimalik nautida voolava oja hääli ning avastada Kunnimägi – 284-meetrine kõrgendik, mille tipus paikneb sajandivanuse tammega meditatsioonikoht. Vakari talus on: neli mugavat ja hubast külalistetuba; Soome saun; tiik, mis kutsub kuumal suvepäeval ujuma või pakub karastavat kosutust pärast saunas käimist. Astuge talust otse metsa ja leidke rahu looduse rüpes.
Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.
Postimaja Lokaal on Põltsamaa südames, otse maalilise Põltsamaa jõe kaldal paiknev hubane restoran, kus ajalooline miljöö kohtub kaasaegse toidunaudinguga. Siin saad nautida nii ametlikku lõunat kolleegidega kui ka veeta mõnusa õhtu sõprade seltsis, imetledes väliterrassilt kaunist jõevaadet ja päikeseloojangut. Hoolikalt valmistatud road, värskendavad kokteilid ning soe atmosfäär loovad elamuse, mis teeb iga külastuse eriliseks. Postimaja Lokaal on kahtlemata üks Põltsamaa mõnusamaid paiku, kus ühendada hea toit, kaunis vaade ja meeldiv ajaveetmine.
Otteni veskisild on tuntud mängufilmi "Viimne reliikvia" võttepaigana. See on koht, kus Siim tõkestab sillapuuga ratsanikest jälitajate tee ja üks jälitajate hobustest kukub jõkke. Veskisilla, mis töötas ka veski paisuna, lasi ehitada veski omanik Jaan Otten 1916. a Tartu kivisilla eeskujul. Maakividest ehitatud veekanal sillaga on säilinud vaid osaliselt. Vesiveski pais on ehitatud maakivist, sellel on kaks suurt valatud betoonist kaarava, mis olid väravatega suletavad.Otteni veskisild on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala piiriks ja kantud ka Eesti kultuurimälestiste riiklikku registrisse.