Jõgeva kesklinnas asuvale Jõgeva Muusikakooli hoonele, kus õppis Alo Mattiisen, paigaldati Alo 45. sünniaastapäeval mälestustahvel. Viis aastat hiljem, 2011.a, valmis muusikakoolis helilooja juubeli tähistamiseks ka Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud Alo Mattiisenile kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis on võimalik korraldada väiksemaid kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde.
Amme jõe kaldal Paunveres ootab teid muhe ja naerumuie suunurgas istuv kellamees Kristjan Lill ehk kellamees Lible!Kes siis ei teaks Lutsu Tootsi-lugudest tuntud kellamees Liblet? Nüüd on ta ennast seadnud sisse jõe kaldale ja kutsub inimesi oma põlvele istuma ning elu üle mõtisklema, pilti tegema või lihtsalt Amme jõe parte vaatama.Kui Liblega on jutud aetud, siis tasub minna ja tutvuda vana Tootsi koolimajaga, käia kirikus patte andeks saamas ning muidugi soetada apteegist endale üks pudel "Punsli Eli".
Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.
Raadi mõisa veetorn on pärit 19. sajandist. Ammustel aegadel asus tornis mõisa kell, mis kutsus mõisa töölisi lõunale. Pärast II Maailmasõda oli ehitis nõukogude sõjaväe kasutuses ja restaureeriti aastal 2002. Veetorni sees asub Eesti Rahva Muuseumi näitus. Mööda veetorni korruseid kulgeva fotonäituse „Raadi läbi aegade" külastamine pakub lisaks ajalooteadmistele ka lummavaid vaateid õdusale Raadi mõisapargile.Näitus on avatud ettetellimisel ning veetorni külastust on võimalik tellida koos Eesti Rahva Muuseumi tuuriga "Ringkäik Raadil. Ekskursioon muuseumi välialal".
Tartumaal ajaloolises Elva raudteejaama hoones asub A la Ain Kohvik, kus saavad kokku kodune interjöör ja maailmamaitsed. A la Aini menüü ühendab tuttavaid koduseid klassikuid ja põnevaid rahvusvahelisi roogi, pakkudes midagi igale maitsele. Siit leiab nii soolaseid roogi kui ka värskelt küpsetatud kooke ja maitsvaid suppe, mis on valmistatud hoolikalt ja kvaliteetseid tooraineid väärtustades. Erilise koha menüüs on leidnud ka sinimerekarbid, mis toovad merehõngu Elva südamesse. Joogikaardil ootavad värskendavad kokteilid ja mokteilid, mis on täis loovust ja hooajalisi maitseid ning sobivad ideaalselt nii argipäeva rõõmustamiseks kui ka pidulikeks hetkeks. Lisaks maitseelamustele on A la Ain kohtumispaik ja kogukonnakeskus, kus toimuvad väikesed sündmused, õpitoad ja muud koosviibimised. See on paik, kus ajalugu, maitsed ja inimesed saavad kokku, luues meeldejääva atmosfääri. Tule ja avasta maailmamaitsed Elvas A La Ain Kohvikus.
Apteekrimäe vahelduva reljeefiga metsarada kulgeb Otepää Spordihoone juurest läbi metsa Nüpli sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa. Rada jõuab Marguse paisjärve äärde ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Apteekrimäe metsarada kulgeb mööda Apteekrimäe ja Musimäe vaheldusrikast metsamaastikku ning kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, siis tuleb arvestada kohati ka metsikute oludega.Rada on läbitav jalgsi või kepikõndi tehes aastaringselt.
Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .
1865.a. pärinev Valga raekoda on ühekorruseline kõrge poolkelpkatuse, katuseakende ja tornikesega historitsistliku puitarhitektuuri silmapaistvamaid näiteid Eestis. Raekoja fuajees on mälestustahvel Johannes Märtsonile, kes valitses linna 1902-1917a.Hoone on 1989.aastal restaureeritud ning hetkel tegutsevad hoones Valga linna volikogu ning Valgamaa Arenguagentuur. Kuni 2023.aastani oli seal ka turismiinfokeskus, mis tänaseks on suletud.