Aruküla mäe puhkeala

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

Palojärve telkimisala ajaloolise Postitee ääres Põlvamaal on suurepärane koht metsa- ja rannapuhkuseks ilusas marja- ja seenerikkas männimetsas soojaveelise Palojärve kaldal. Palojärv on puhtaveeline liivase põhjaga metsajärv ja suviti on see üks Lõuna-Eesti soojemaid ujumiskohti. Siinsed metsateed sobivad aga mõnusaks jalutuskäiguks ning metsa alt võib hea leida ka seeni ja marju. Puhkajatele on Palojärve telkimisalal 7 kattega lõkkekohta koos pinkide ja puude varjualustega, katusega laud-pink, välikäimlad, 2 puukuuri (neist 1 lakas magamise võimalusega). Rannas on puhkajatele riietuskabiinid ja ujumissild. Suviti on siin sageli rahvarohke, kuid suur parkla mahutab 30 autot, 2 väiksemat parklat mahutavad 5 autot.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Erastvere mõis on küll hävinenud, ent vana mõisapark on alles, et möödujatele endisest hiilgusest lugusid rääkida. Pargi ääres asub looduskaitse alune Erastvere järv, kust saab alguse Ahja jõgi ja mille liivase põhjaga ujumiskohta on paigaldatud nii ujumissild kui päästevahendid. RMK telkimisala juurest saab suunduda kunagise mõisapargi umbes kilomeetrilisele jalutusrajale, kus infotahvlitelt võib lugeda nii siinsest loodusest kui kunagisest mõisast. Järve kaldal kasvab looduskaitse all olev paarisaja aastane Erastvere tamm. Pargi keskele, endise Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab suguvõsa viimase Eestis sündinud liikme järgi Gerhardi nime. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks. Alalt möödub Kooraste rattarada. Hea teada: Siinkandis on peetud 1701.aastal Rootsi ja Vene vägede vahel Põhjasõja lahing, mille mälestuskivi asub siit mõned kilomeetrid Põlva poole.

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.

Tündre järve lõkkekoht ja looduskaitseala asuvad Valgamaal, Sakala puhkealal.Kauni Tündre järve kaldal on võimalik veeta pikem puhkus. Katusealune annab kaitset ka vihmasel päeval, olemas on kaetud lõkkease koos grillrestiga, puukuur, infotahvel ja kuivkäimla. Ujumissild kutsub vette, eriti suvisel ajal, mil järve vesi on mõnusalt soe ja kutsuv. Loodusesõpradele pakuvad rõõmu lähedal asuvad marja- ja seenemetsad.. Kui soovid järvele minna paadiga, leiad sobiva vettelaskmiskoha kõrvalasuvas Tündre Suurekivi lõkkekohas. Terve ümbruskond kuulub looduskaitse alla ning pakub võimalust rahulikuks matkamiseks ja linnulaulu kuulamiseks. Tule ja veeda aeg looduses – Tündre järv ootab Sind avastama!

Vaskna järv asub kõrgusel 244 m üle merepinna - selle järgi võib teda ka "mägijärveks" kutsuda. Järve legend räägib rootslaste Põhjasõja aegsest kullast, mis Vasknasaarde on maha maetud ja märgiga kivi pidi õige koha kätte näitama.Järve ääres asub lõkkekoht, kust avaneb imeline vaade siinsele kuppelmaastikule, telkimisplats ja supluskoht. Telkimisplats mahutab kuni 10 nelja kohalist telki. Plats on varustatud pinkide, laua, puude varjualuse, riietuskabiini ja grillrestiga.