Apteekri puhvet

Spordirajatiste mitmekesisus ja ilus loodus toovad sportlike ja aktiivseid inimesi Käärikule, kus jätkub tegevust aastaringselt.Kääriku Spordikeskus on loodud 1947.a Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks. Täna tegutseb siin väga mitmekülgsete võimalustega kaasaegne spordikeskus. Kompleksis on pallihall, tennise- ja rannavolle väljakud, kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, suusarajad ja matkarajad. Kääriku järve ääres asuvad väliujula, Kekkose ja Greeni saun, liivarand ning laste mänguväljak. Majutus, toitlustus, konverentsiruumid on samuti aastaringselt avatud.

Kirik on ehitatud maa- ja telliskividest ja valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kiriku juurdeehitus valmis 1995.a. ja kirik renoveeriti.Hea teada: kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

Otepää Maarja luteri kiriku esisel künkal asuv mälestussammas Vabadussõjas langenuile on tähelepanuväärne selle poolest, et oli 30 aastat maapõues peidus. Pärast renoveerimist avati mälestusmärk 1989. a. Säilinud oli mälestussamba ülemine osa pealdisega “AU LANGENUILE” ja 22 nime. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Metallehistööd valmisid skulptor Jüri Ojaveri eestvõtmisel. Hea teada: Esialgse mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult esimest korda 10. juunil 1928.a.

Kutsume Sind avastama üksikut saart keset Peipsit! Salosaare avastusretk on juhendatud tõukekelgumatk Setomaal, mis viib üle Lämmijärve jää asustamata Salosaarele. Matk algab Võõpsu sadamast, kestab 3–4 t ja hõlmab 8–9 km rahulikus tempos tõukamist jääl. Uurime loomajälgi, koprapesasid, sõjaaegseid kaitseliine ja kormoranide kolooniat ning vaatleme jääalust kalapüüki. Üldvarustus on korraldajalt, matk sobib algajatele, kuid toimub vaid sobivate jääoludega. Esmalt tõukekelgutame mööda jäätunud Võhandu jõge suudmeni, nautides libisemist kargel talvepäeval. Jõudes suudmest avarale Lämmijärve jääle jõudes, avaneb Peipsi–Pihkva järvistu kütkestav talvemaastik – paistab meie sihtmärk Salosaar, väike metsa- ja kõrgendikuga saar Vene-Eesti piiril. Saarel oleme justkui kahel järvel: idas Pihkva järv, taga Suur-Peipsi. Käime kormoranide kolooniat uudistamas, viskame pilgu Venemaale, kiikame vanale talukohale ja sakslaste kaitseliinile ja heidame pilgu alla saare kõrgelt kaldalt ja pöördume tagasi

Tervitus, hea kuulaja!Käesolevas loengus tutvustame Otepää linnamäe ajalugu. Saad teada, millal hakati linnamäge esmakordselt kasutama, kes seal elasid ning milline oli nende elu ja tegevus. Kuuled ka Otepää esiletõusust ja selle mitmetest vallutustest nii venelaste kui ka sakslaste poolt, samuti põhjustest, miks koht lõpuks maha jäeti. Loengut saad kuulata peatükkide kaupa või terve tükina, jalutades või pingil istudes. Kuula ja naudi!Loengut esitab arheoloog Ain Mäesalu.Esemed TLÜ arheoloogia teaduskogust.

Eesti Maanteemuuseum tutvustab teede ja liikluse arengut Eestis – alates hobuajast kuni tänapäevani. Siin korraldatakse põnevaid temaatilisi sündmuseid, pakutakse harivaid giidituure ning renditakse ruume ka seminarideks ningtähtpäevadeks. Muuseumi süda on ajalooline Varbuse hobupostijaam, mis koos välinäitusekeskkonnaga Teeaeg moodustab terviku, kus põimuvad ajalugu ja tänapäev. Masinahallis asub muuseumi tehnikapark ja interaktiivne liikluskasvatuskeskus. Siin asub ka pöörlev auto ehk Eesti Maanteemuuseumi liiklusohutuse simulaator, mis annab kogemuse ja selge arusaama, kuidas turvavöö päästab elusid. Välialade erilisem osa on ajalooline teeruum, kus saab justkui ajas rännata, ning puhkeala koos liikluslinnaga, mis pakub eriti suvehooajal aktiivset tegevust kogu perele. Postijaama peahoones toimuvad ajutised näitused ja teisel korrusel tegutseb lastemuuseum, mis on loodud just pisematele külastajatele.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub ülikooli ajaloolises peahoones ning võlub oma erilise Pompei stiilis interjööriga.Muuseumi antiigihõngulise püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Uudistada saab ka mitmeid iidseid originaale: münte, vaase, savilampe ja kiilkirjatahvleid. Omaette müstiline paik on muuseumi osaks olev muumiakamber, kus on oma koha leidnud ka ehtne Egiptuse muumia.Samuti saab külastada peahoone pööningul asuvat tudengikartserit ja kaunist ülikooli aulat.

Räpina paisjärve rand asub Räpina linnas. Rannas on võimalik päevitada nii liivarannal kui ka murul - ruumi jagub kõigile.Ilus liivane rand on varustatud lastele erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega nagu näiteks kiikedega, liumäega ja turnimispuuga. Olemas on mõnus liivane ala rannavolle mängimiseks ja pingid mängu pealtvaatajatele. Räpina paisjärve rannas on tunda mõnusat väikelinna rahu ja looduslähedust. Siin ei pea kiirustama ega rahvamassis trügima – saad rahulikult pikali heita, kuulata linnulaulu ja nautida vaadet veele. Rand sobib suurepäraselt pikniku pidamiseks – rohkelt varjulisi kohti, tasane muruala ning rannalähedased pingid teevad olemise mugavaks ka vanematele ja väiksematele külastajatele. Kui tahad aktiivselt liikuda, saab mängida rannavõrkpalli, jalutada pargi alleel või seigelda laste mängualal. Rannas puudub vetelpääste!Räpina paisjärve randa ümbritseb ajalooline Räpina Ausamba park. Läheduses asub kohvik, tankla ja bussijaam.Võimalik tutvuda virtuaaltuuriga