Tartu Linnamuuseumi 43. linnaajaloo päev

2025. aasta oktoobri lõpus Tartu Linnamuuseumis avatava näituse “Tartu: jõe nägu” keskmes on Emajõgi ja selle roll Tartu ajaloos. Emajõe tähtsuse ja tähenduse linnale sõnastab näituse kuraator Kristi Musteikis: “Linna olulise sümbolina on Emajõel väga suur tähendus Tartu sünniloos ja arengus. Kõigepealt oligi jõgi, mis tõi siia inimesed. Jõgi on linna kujundaja. Ta ühendab kaldaid, võimaldab kaupade ja inimeste liikumist, ent üle kõige on jõgi ilus. Ta peegeldab taevast, kutsub jalutama ja mõtisklema. Jõgi on ka linna proovilepanija. Linn on pidanud temaga koostööd tegema – kaitsma end üleujutuste eest ning leidma viise, kuidas loodus ja linn võiksid koos toimida.”

Tartu ja selle sümboliks oleva jõe vaheliste suhte uurimist jätkab ka 43. linnaajaloo päev. Ettekandepäeva temaatika on avar, kõiki ettekandeid ühendab Emajõgi. Geograaf Taavi Pae (Tartu Ülikool) vaatleb Emajõge tervikuna, samuti käsitleb Pärnu–Tartu veetee temaatikat ja selle tähendust Eesti siseveeliikluse kontekstis. Arheoloog Andres Tvauri (Tartu Ülikool) kaitseb oma ettekandes hüpoteesi, et üldiselt Emajõe looduslikuks haruks peetud Koolujõgi oli enne 16. sajandi keskpaika rajatud veskikraav ja Holm selle tulemusel kujunenud jõesaar. Arheoloog Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikool) vaatleb Tartu keskaegse kaubanduse uurimisvõimalusi arheoloogilise materjali põhjal. Ajaloolane Enn Küng (Tartu Ülikool) teeb ülevaate Emajõe sadamapaikadest Tartu linnas läbi ajaloo.

Saame rõõmustada ka muuseumikolleegide külalisettekannete üle. Etnoloog Lars Frühsorge Lübecki muuseumist (Sammlung Kulturen der Welt, Lübecker Museen) räägib Eestiga seotud esemetest muuseumi kogus, sealhulgas käesolevale Emajõe näitusele jõudnud Tartu lodja mudelist. Kevadel avatud näituse „Thames’i saladused“ (Secrets of the Thames, London Museum Docklands) kuraator Kate Sumnall (London Museum) tutvustab veebiettekandes näituse valmimise protsessi.

Ettekandepäeva lõpetab kultuuriloolase Enn Lillemetsa sissevaade Emajõest kujutavas kunstis.

Ettekandepäevale järgneb Tartu Linnamuuseumi 25. aastaraamatu (2025) „Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi“ esitlus, millega ühtlasi tähistab muuseum oma 70. sünnipäeva. Artiklikogumiku peateemaks on Tartu avaliku ruumi kujunemine alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Arheoloog ja kindlusehitiste asjatundja Ragnar Nurk vaatleb arhiiviallikatele toetudes kindluslinna kavandamise käiku Katariina II valitsusajal, kunstiajaloolane Anu Ormisson-Lahe uurib 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli mõju linna avaliku ruumi kujunemisele ning linnaarhitekt Jiří Tintera arutleb hea avaliku ruumi kujundamise võimaluste üle tänases Tartus.