„Tiina, ma ei mäleta tuletistest muud, kui et neil oli vist kuskil üleval üks koma.“
„Tead, neid ülakomasid võis korraga rohkem kui üks ka olla.“
Tiina Kraav on Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatikahariduse lektor. Armastus graafika ja selle erinevate tehnikate vastu sai alguse disainiõpingute ajal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Tikitud eksperimentaalgraafikaga on ta muu hulgas osalenud Eesti nüüdisgraafika konkurss-näitustel „Wiiralti preemia 2019“ ja „Wiiralti preemia 2022“, „Loovus². Tartu Ülikooli teadlased ja kunstiharrastus“ (2023), „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“ (2025) ning personaalnäitustel „Kodustatud maastikud II“ Pallase galeriis (2019), „Sissevaade“ Rakvere teatri galeriis (2021) ja „Kaugel kui lind“ Aparaaditehases (2023).
TK: „Populaarne on öelda, et elame kiiresti muutuvas maailmas. Kõik võib kiiresti ununeda või siis tuletise olemus muutumise kiiruse kirjeldamisel muu akadeemilist laadi jahmerdamise kõrval hoopis hämaruse varju jääda. Antud väljapaneku lähtepunkt ei ole lõpmatu punktide kogum joon, mis muutuma hakkab, vaid paber ise. Paber volditakse, paber avatakse ja tulemuseks saadud paberit kujutatakse uuesti paberina nüüd juba niidist joonte, ristide ja pindade abil. Tegemist on eksperimentaalgraafikaga, kuna tööprotsess kasutab graafikast tuntud samme, kuid „trükiplaat“ sünnib arvutiprogrammis ja „tõmmised“ teeb tikkimismasin, kasutades värvi asemel niiti.
Ah, ei muutu siin maailmas tegelikult suurt midagi! Ja ristpiste pole ka mõni „ülakoma“, ta püsib senini sama väärikalt nagu 80ndate paneelika lillelise tapeediga kaetud seinal jutele tikituna, andes märku, et inimesele ikka meeldib see käsitöö väga, nimetatagu seda vahel kasvõi uhkeldavalt kunstiks.“
